Otsingutulemused

24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Vaatadatakse tagasi sündmustele, mis algasid Veebruarirevolutsiooniga aastal 1917 ja lõppesid Tartu rahulepingu sõlmimisega 1920. aasta veebruaris. Millisena nähakse toonaseid sündmusi 75 aastat hiljem, värskelt taasiseseisvunud Eestis? Kasutatud on mälestusi, fotosid, filmikaadreid, dokumente, kunstiteoseid jt arhiivimaterjale. Sõna saavad Vabadussõja veteranid.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

1914. aastal Saksamaal valminud jäämurdja Suur Tõll on ainus Balti riikides säilinud teise maailmasõja eelne aurulaev, esindades sellega nii siinse merelaevanduse kui ka jäämurdmise ajalugu. Ta on sõitnud nii Tsaari-Venemaa, Soome, Nõukogude Liidu kui ka Eesti Vabariigi lipu all ning kandnud nelja erinevat nime. Antakse ülevaade laeva ajaloost ning on võimalik näha aurulaeva sisekujundust ja masinaruumi. Filmi sponsor oli Tallinna Uussadam.

Teise maailmasõja käigus saabus okupatsioonivägede koosseisus sõjalaeval Eestisse vene soldat Ivan Dratšov, kes jäi Eestisse elama ning osutus tähtsaks figuuriks Eesti spordi arengus. Tema lõi Eesti võrkpallikoolkonna ja viis treenerina Eesti meeste võrkpallikoondise 1968. aastal Nõukogude Liidu meistritiitlile. Arhiivkaadrid Eesti võrkpalliajaloost, nii meeste kui ka naiste võrkpallist. Meenutused Ivan Dratšovilt (1921–1989), tema elutööst ja keerulisest saatusest räägivad endised võrkpallurid.

Filmi autor tugineb põhiliselt oma isiklikule eluteele ja kogemustele, emotsioonidele ja mälestuspiltidele. Temaga koos on ekraanil lähisugulased ja saatusekaaslased Siberi-aegadest. Matsimärdi talu õuel meenutatakse eluolukordi võõral maal. Tänastele arusaamadele toetudes püüab Märt Müür luua tuhandete traagilise saatusega Eestist Siberisse küüditatute koondportreed.

Harald Meri (1917–1990) oli Eesti evangeelse luterliku kiriku vaimulik, Türi pastor ja Järva praostkonna praost. Harald Meri ja tema koduabiline Valve Klein jäid kadunuks 5. aprillil 1990. Nende surnukehad leiti hiljem Toravere karjääri territooriumilt, topeltmõrv on tänaseni lõplikult lahendamata. Film on rajatud pastori tütre Meeli Meri jutustusele ja mõrva uurimiskomisjoni tegevuse jälgimisele.

Skulptor Lembit Paluteder (1927–1995) loobus 1962. aastal ametlikust kunstielust kõikvõimalike intriigide ja kehva tervise tõttu ning tõmbus oma isatallu Urvastes Võrumaal, kuhu rajas vanasse rehehoonesse moodsa ateljee. Ta on Tammsaare pargis asuva 1905. aasta revolutsiooni ohvrite mälestusmärgi looja, olles toona vaid 32-aastane. Paluteder jõudis teha mitmeid kalmistutaieseid, hauamonumente ja kujundada ajaloolisi mälestusmärke, kuid üheks olulisemaks on büst kirjanik Marie Heibergile Urvaste kirikuaias. Enamus tema suurejoonelisi ideid aga jäigi teostamata, sealhulgas ka Kalevipoja kuju Tallinna kesklinna.

Johannes Käisi (1885–1950) juhtmõte on, et "lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma ning kasvatada neid vaimselt iseseisvaks". Nõukogude perioodil, kuni 1960. aastate keskpaigani Käisi teosed keelustati, süüdistades teda kodanlik-natsionalistlike vaadete propageerimises. Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tellimusel valminud filmis antakse ülevaade Johannes Käisi elust, mälestusi jagavad tema õpilased ja sugulased, pedagoogikateadlased hindavad tema väärtuslikku elutööd.

Johannes Hint (20.09.1914–5.09.1985 ) oli eesti tehnikateadlane, tehnikateaduste doktor, kirjanik Aadu Hindi vend. Tema nimel on üle 200 teadustrükise, 62 leiutist, 28 patenti. Tema leiutisi kasutatakse tänini Saksamaal, Austrias, USA-s, Jaapanis, Venemaal. Ometigi suri Johannes Hint 70-aastaselt Tallinna Patarei vanglas. Novembris 1981 vahistati ta fabritseeritud süüdistuste alusel. Sisuliselt poliitilisel protsessil mõisteti ta süüdi mitmesugustes ametialastes kuritarvitustes ja karistati 15-aastase vabadusekaotusega. Tema riiklikud autasud, aunimetus, teaduslikud kraadid ja kutse võeti kohtu taotlusel ära ning kogu tema vara konfiskeeriti.

Rahvusvaheliselt tuntud dissident ja vabadusvõitleja Mart Niklus (1934) oli NSV Liidu meelsusvang aastatel 1958–1966, 1976 ja 1980–1988. Filmis räägib ta esitatud süüdistustest, elust sunnitöölaagris ja tulevikumõtetest. Filmis on kasutatud ENSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi ning NSV Liidu Filmi- ja Fonodokumentide Riikliku Keskarhiivi materjale.