Otsingutulemused

Isa Peeter, ema Pille ja tütar Heleen Vennikas sõidavad Soome osalema iga-aastasel 24 tundi kestval ultramaratonil. Kannatusterohkel kestvusjooksul Espoo sisestaadionil läbitakse ühes ööpäevas sadu kilomeetreid.

Rahvamuusika uurija ja folklorist Igor Tõnurist räägib oma uurimistegevusest. Teda iseloomustavad Ingrid Rüütel, Anne Ojalo, Aivar Jürgenson jt. Igor Tõnuristi laialdased teadmised rahvapillimuusika, rahvalaulu ja rahvatantsu alal on aukartustäratavad. Erilisel kohal tema uurimuste juures on rahvarõivad ja nende kandmistraditsioonid. Eesti pärimuse uurimine, säilitamine ja tulevastele põlvedele edasiandmine on tema elutöö.

Eestimaa inimesed enne 2003. aasta 14. septembri euroreferendumit. Rõõmsad, uhked, lühikesed, blondiinid, kurvad, vihased, juhuslikud, laulvad, tantsivad, leplikud, igavad, kavalad, pikad, brünetid, töökad, tugevad, vanad, noored, kained, purjus, ilusad, arad ja julged inimesed kohtusid bussi juures, mis peatus Eesti väikestes asulates, et jagada informatsiooni Euroopa Liidu kohta.

Dokumentaalfilm viie noormehe rattamatkast Mongooliast Nepaali, et proovida järele, kas seiklustel on koht täiskasvanute asjalikus maailmas. Läbitav maastik on äärmiselt mitmekesine ja tingimused karmid. Ratturid puutuvad kokku põnevate kultuuride ja inimestega: Mongoolia rändkarjakasvatajate, budistlike palverändurite, Himaalaja jakikasvatajatega. Rändurid on iseloomult väga erinevad ja see kajastub ka grupisisestes suhetes. Palju enam kui igapäevased raskused mõjutavad matkajaid teated kodust.

Erki Kasemets teeb oma kunsti hävingu ääre peal. Ta tõmbab oma ideid väärtusetute asjade hulgast nagu mängukaarte suurest pakist ja heidab need sinna jälle tagasi. Tema loomingusse kuulub isikliku elu dokumenteerimine, polügoonteater, prügikunst ja perfomance’id, masinad, kineetiline kunst, mängud ja mängureeglite väljamõtlemine. Kasemets on keskkonnakunstnik. Tema näitustest ei jää midagi järele, tema kunst on kokku pandud tsivilisatsiooni jääkidest, pärast eksponeerimist galeriis rändavad tema teosed pahatihti prügimäele tagasi. Kasemetsa kunstis on tähtis kontekst: tema kunsti ei saa tarbida, aga saab selles osaleda.

Natura 2000 on Euroopa Liidu looduskaitse võrgustik, mille moodustavad linnu- ja loodushoiualad. Eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Tutvustatakse Lääne-Eestis käivitunud Eesti Natura 2000 pilootprojekti raames sellele piirkonnale omaseid elupaigatüüpe. Keskkonnaministeerium on tellinud filmi õppematerjalina Eestimaa koolidele ja keskkonnakaitse asutustele.

1931. aastal alustas Tori Hobusekasvanduses tegevust ardennide osakond. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevuse katkestas teine maailmasõda. 1953. aastal nimetati eesti ardenni hobune ametlikult eesti raskeveohobuseks. Puhtatõuliseks kinnitati see tõug 1960. aastate lõpul. Taasiseseisvunud Eestis läks eesti raskeveohobuste aretustöö erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini. Eesti Hobusekasvatajate Selts jätkab eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidamist ja korraldab aretustööd.

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.

Fotonäitus Kiek in de Kökis “Minu elu pildis”, mille autor Vaho Eier töötab juba 30 aastat Stockholmis bussijuhina. Foto kui kroonika. Lehitsetakse albumit. Tallinna vanalinn. Väljapanek Raemuuseumis: Heinrich Tiidermanni fotod, vennad Parikased, Johannes Mülberg. Valter Lemberg koos abikaasa Eviga, kes meenutab, et kohe peale abiellumist 1924. aastal hakkasid nad mehega kunstfotosid tegema. Sõja tõttu jätkati tööd välismaal. Göteborgi panoraam. Göteborgi kunstimuuseumis avatakse fotonäitus. Rahvusvaheline fotograafide seltskond. Printsess Lilianile annab seletusi Helmut Gernsheim – maailma tuntuim fotoajaloolane. Göteborgis toimub Euroopa Fotoajaloo Ühingu sümpoosion. Ettekandega esineb Peeter Tooming. Walter Zappi tillukese Minoxi prototüüp ja patenditunnistus. Fotoalbum-mängutoos. Tuhala - päevapiltnik Artur Puuranna sünnipaik. ...

Johannes Mikkel on staažikas kunstikoguja. Tema kogu sisaldab keraamikat, portselani, graafikat, joonistusi, maale ja antiikmööblit. Kuidas sattus selline varandus Johannes Mikkeli kätte? Huvitavaid lugusid sellest räägib vanahärra ise. Mis saab sellest kollektsioonist tulevikus? Omanik tahab selle pärandada Eesti rahvale, kuid ei riigi- ega linnavalitsus ole aastakümnete jooksul suutnud selle jaoks sobivat pinda leida.