Otsingutulemused

Eesti filmigrupp sõitis kodust 5000 km kaugusele Burjaatiasse Baikali järve taha. Filmimise asemel tuli aga istuda hostelis ja üksteisele silma jõllitada, sest veoauto tehnika, kostüümide ja rekvisiitidega ei saabunud ega saabunud. Kuni kohalikud soovitasid produtsendil külastada šamaani…

Endine Palesiina poliitvang Maher, nüüd elektriinsener al-Bireh’i linnas Ramallaha lähedal on südames moderntantsija. Ta asub teedrajavasse võitlusse ühiskonna, kultuurinormide ja perega, et tuua lavale Palestiina ajaloo esimene kaasaegse tantsu originaallavastus. Selleks peab mees ületama erinevaid probleeme – aeg, rahapuudus, vigastatud tantsija ning traditsioone väärtustava perekonna ja kogukonna konservatiivsus. Filmi tegevus leiab aset ühes maailma konfliktsemas piirkonnas ja Maheri lugu on justkui allegooria vastasseisule ühiskonnas, kus tõelist sõda peetakse uuenduslike unistuste ja konservatiivsete traditsioonide vahel.

Portree kahest hiliskeskaeas fimimehest, Krsitjan Svirgsdenist ja Edvard Ojast, kes on olnud aastaid tuntud tegijad, aga nüüd jäänud konkuretnsist kõrvale. Hinnatud filmioperaatorid Kristjan ja Edvard on olnud kolleegid-konkurendid pea 40 aastat, nüüd lähevad nad teineteisele külla. Kohtuvad nad omavahel harva, aga kui kohtuvad, kisub aasimiseks ja tülikangutamiseks. Ometigi on meeste ärplemises ja tögamises vennalikku soojust.

Mis mees see on, kes on läbi ja lõhki kunstnik, kes üllatab iga kord, kui ta millegagi lagedale tuleb, kelle tööd on rõõmsad ja humoorikad, ent kes oskab ka peene irooniaga kraapida kodanike ilu-, au- ja õiglustundel? Et tal on rahvusvahelist haaret, selgus Veneetsia biennaalil - gondoljeerid muutsid oma tavateekonda, et sõita läbi Jüri skulptuuri alt, mis väljakutsuvalt mitmemõtteliselt sirutus üle paljunäinud linna kanali. Sõprade hinnangul on Jüri veidi lapsemeelne, musta huumorit armastav parandamatu optimist.

Argo Oki dokumentaalfilm vaatleb Eestit aastal 2008, püüab märgata detaile, mis on silmale nii tavapärased ja seetõttu märkamatud. Eesti Vabariigi riiklikel tähtpäevadel, lipupäevadel kõnetatakse kaasaegseid. Räägivad oma ajastu vaimu kandvad suurmehed, operaatori pilk jälgib ka tavalisi inimesi oma igapäevatoimingutes.

Eestlastele, kes pidid kommunismi eest minema eksiili ja hoidma välismaal oma rahvuslikku identiteeti, on Eesti Maja alati olnud hea kogunemiskoht ja rahvustunde säilitamise allikas. Kas see on nii ka tänapäeval, mil eestlased on kapitalismi eest "eksiilis"? Noored ettevõtlikud eesti mehed Andrus Mets ja Sven Puks pole Iirimaal unustanud oma kodumaad, keelt ja kultuuri. Nad on seal elavate loomupäraselt kinniste eestlaste kokkuviijad ja tagant utsitajad. Neil on ühine eesmärk – luua Iirimaale Eesti Maja.

Nii noorte inimeste kui riigi küpsemisel on tuntavaid sarnasusi, mida filmi tegijad otsivadki. Peategelasteks on ETV tütarlastekoori koorilauljad, kes alustasid mudilastena kooslaulmist riigis, mis oli laulu toel saavutamas iseseisvust. Film dokumenteerib ajavahemikku 1990—2004, alates laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest kuni astumiseni Euroopa Liitu. Jälgitakse tüdrukute kasvamist läbi muutusterohke aja. Filmi lõpuks on tüdrukud täiskasvanud ja Eesti riik võrdne võrdsete seas. Võtted toimusid 2002. aasta veebruarist 2003. aasta veebruarini. Kasutatud on Eesti Televisiooni arhiivimaterjale.

Maimu Berezkinal (16) on seni olnud kaks kodu ja kaks kodukanti, Peterburi ja Puka. Maimu on läbinud juba keskkooliprogrammi, käies vaheldumisi koolis nii Peterburis kui Pukas ning ta unistab norra keele õpingutest Peterburi ülikoolis. Maimu isa on venelane, ema eestlanna. Mitmeid keeli oskav Maimu peab end eestlaseks, kes mõtleb mitmes keeles ega pea oluliseks piire rahvuste vahel.

Lugu noorest iseseisvast Jõehobu Jõksust, kes elab tegelikult Soomes, aga tuleb Tallinna külla oma vennale Jõehobu Põksule. Jõks tahab olla oma tegemistes osav ja iseseisev. Kahjuks ei lähe alati kõik päris nii nagu täiskasvanud jõehobudel ja seetôttu satub Jõks ootamatutesse olukordadesse ning temaga juhtuvad üllatavad ja naljakad seiklused.

"Rebasenaine" pôhineb mapuche-indiaanlaste samanimelisel muinaslool. See on lugu rebasest, kes läheb taevasse oma onule külla, kuid ta heidetakse sealt armutult alla. Film tervikuna peaks mahtuma žanriliselt määratluselt komöödia alla ning on môeldud eelkôige teismelistele.