Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (44)

Evi Tihemets

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Rein Raamatu portreefilm silmapaistvast graafikakunstnikust Evi Tihemetsast.

Evi Tihemets (1932) on olnud pool sajandit eesti graafikute esiridades. Ta on viljelenud väga erinevaid tehnikaid, eelkõige värvilist litograafiat, pehmelakki ja teisi sügavtrükitehnikaid, segatehnikaid. Ta on loonud nii pisigraafikat, portreesid kui ka monumentaalseid suurvorme, illustreerinud raamatuid, võtnud kasutusele siiditrüki. Tema looming üllatab praegugi otsingurõõmu ja ideede värskusega. Evi Tihemetsa töid on eksponeeritud enam kui kolmekümnel isikunäitusel, mis on toonud talle mitmeid kodumaiseid ja rahvusvahelisi preemiaid. Lugu eesti naiskunstnikust, kel seljataga väga stabiilne pikk loominguaeg.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Lembit Saarts

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Rein Raamat, Helvi Raamat

Rein Raamatu dokumentaalfilm Pallase maalitraditsiooni kandjast kunstnik Lembit Saartsist.

Lembit Saartsi (1924-2016) kunstnikuisiksus kujunes välja Pallase maalitraditsioonis. Selle parimad jooned on kandnud ta läbi oma loomingu hilisemasse eesti kunsti, kujunedes üheks meie poeetilisemaks maalikunstnikuks. Tartu pallaslasest Lembit Saartsist jutustavad tema sõbrad, eakaaslane kunstnik Heldur Viires ja noorema põlvkonna kirjanik Mart Kivastik. Saarts arutleb elu ja kunsti üle. Sõna saavad ka elukaaslane Eeva Anti ja kunstiteadlane Tiiu Talvistu. Film kunstnikust, kes 1950ndate lõpul pärast Siberist naasmist kunstiellu tagasi pöördudes leidis end just neil aastail kodumaal taas tärganud modernismis.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Masingu maastikud: Surm on öömaja põllul

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vallo Kepp

Vallo Kepi filmitriloogia “Uku Masingu maastikud” kolmas film keskendub loova isiksuse siseemigratsioonile läbi nõukogudeaegse ideoloogia.

Uku Masing sisepagulasena nõukogude aja piiratud tegevusväljal, KGB repressioonid ja Masingu mahavaikimine. Tekkinud olukorras oli Masingu tööde levimise peamine kanal käsitsi paljundamine, jälgitakse selle tegevuse ulatust ja mõju. Film sõlmib ligi kolmekümne Masingust puudutatud inimese abiga kokku KGB, naise teema ja tööde käsikirjalise leviku ning lõpetab triloogia.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Udmurtiast armastusega

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Õnne Luha

Udmurditar Ljudmila abiellub Eestisse ja püüab nüüd uue kultuuriga kohaneda.

Umbes 2285 km kaugusel Eestist, väikeses Kotomka külas Udmurtias abielluvad udmurditar Ljudmila ja Eesti mees Aivar. Pärast pulmi ootab Ljudmilat pikk tee Eestisse, uus elukorraldus ja kohanemine siinse varakapitalistliku eluga. Maha tuleb jätta töö, sugulased, sõbrad ja armsaks saanud Udmurdimaa. Kas otsus oma kodukoht maha jätta oli ikka õige?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ma olen ju naine

2005 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Kert Grünberg

Enesekindel noor naine Airika näeb oma tulevikku üksikemana ega kavatse ennast ühegi mehega pikemalt siduda.

Üle poolte Eesti abieludest ja kooseludest lõpevad lahutusega. Isata kasvanud tüdrukud saavad emade käest teadmise, et meeste peale loota ei saa, tuleb ise hakkama saada. Peategelane Airika põlvneb üksikemade liinist. Üksinda on lapsed üles kasvatanud nii tema vanavanaema, vanaema kui ema. Vanavanaema ja vanaema saadeti 1949. aastal Siberisse ning nad pidid oma tütred üles kasvatama ilma isata. Airika ema on kaks korda lahutatud ja kasvatab üksi Airika 16-aastast õde. Film jälgib 25-aastase Airika igapäevaelu ja uurib põhjusi, miks on noor naine otsustanud elada ilma meheta ja saada üksikemaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Laud

2004 | Animafilmid, Nukufilm | Režissöör: Jelena Girlin, Mari-Liis Bassovskaja, Urmas Jõemees

Kuidas olla naine ja kuidas maailmas hakkama saada?

Vivat, crescat, floreat vagina! Roza on sünnitanud palju lapsi ja kõik nad on erinevate meestega. Peategelane Rrita on tema noorim tütar, kelle saatus on sarnaselt emaga – valu ja vaevaga laste ilmale toomine. Kuidas ja kas saab ta naiseks olemise ning üldse maailmaga hakkama?
Peida sünopsis Ava sünopsis
Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval

Filmitriloogia "Uku Masingu maastikud" II film

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vallo Kepp

Teine film Vallo Kepi isikuloolisest filmitriloogiast „Uku Masingu maastikud“ keskendub luuletaja, teoloogi ja õpetaja Uku Masingu Tartu-aastatele.

Inimesed, kelle tutvus Uku Masinguga sai alguse 1950ndatel ja kogus jõudu, olgu siis Tallinnas Usuteaduse Instituudis või Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Masingu Vilde (nüüd Hurda) tänava korteris, aitavad luuletajast, teoloogist ja õpetlasest panna kokku isiklikuma pildi. Meenutavad ja mõtisklevad Jaan Kaplinski, Vello Salo, Kalle Kasemaa, Hando Runnel, Andres Ehin, Ave Alavainu, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Toomas Paul, Jaan Tooming jt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Perekond

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Sulev Keedus

Tallinnas elav kahe täiskasvanud tütre ema, Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega kange naine on kui ilmasammas, mille najal püsib lahku kasvanud perekond.

Film on pühendatud Idale, Tallinn-Moskva-Tallinn ekspressrongi brigadirile, Nataša ja Larissa emale, Fjodor Vassiljevitši abikaasale. Kolme aasta jooksul jälgitakse laiali paisatud perekonda: üks tütar elab Peterburis, teine pendeldab Riia ja Tallinna vahet, erusõjaväelasest isa üksindust leevendab koer. Venemaa avarustest pärit kaunis Ida, suure südamega naine ihkab ja jagab armastust. Perekonna naised, ema ja tütred on avatud, emotsionaalsed, ektsentrilised. Kolme naise rõõmsa oleku varjus peitub aga igatsus ja valu. Ida sureb kopsupõletikku, ta ei näe noorima tütre laulatust, kahe järgmise lapselapse sündi ega temast ja ta perekonnast valminud filmi.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Hansuke ilmub vahest linnuna...

2003 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Kultuurilooline tagasivaade maalikunstnik Johannes Võerahansu ja pianist Erna Saare kooselule, mida sidus ühte sügav austus ja armastus kunsti vastu.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jüri Arrak 60

1997 | Harrastusfilmid | Režissöör: Tõnu Aru

Aastaid kunstnik Jüri Arraku tegemisi jälginud filmiamatöör Tõnu Aru kohtub seekord maalija, graafiku ning metalli- ja filmikunstnikuga tema 60. sünnipäeva aegu.

Omanäolise stiili, vormikeele ja tüpaažidega maalikunstnik Jüri Arrak (1936) on tähistamas oma 60. juubelit. Filmiamatöör Tõnu Aru jälgib Arrakut tema maakodus Läänemaal, Tallinna linnakodus ja ateljees, näituse avamisel ja Tartu Ülikoolis loengut pidamas. Kunstnik avab maalide sünni tagamaid ja räägib oma suguvõsast. Arraku loomingu üle mõtisklevad kunstnikest kolleegid Tõnis Vint, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Leonhard Lapin. Filmi lõpetab valik Jüri Arraku maale juubelinäituselt Tallinna Kunstihoones.
Peida sünopsis Ava sünopsis