Otsingutulemused

Luutsniku külas Haanjamaal elab mees nimega Heino Hunt. Elab üksi keset laant, iidse Liivimaa südames, libahuntide kodumaal. Luutsniku küla inimesed on endiselt libahundiusku, nad hoiatavad külasse sattunud võõraid Heinoga kaupa ja koostööd tegemast, sest tal olevat vigurid sees. Temaga seostatakse nii mitmeidki mõistatuslikke kriminaalseid juhtumeid. Mõned suhtuvad Heinosse vaenulikult, mõned kartlikult, mõne jaoks on ta lihtsalt naaber. Ühte teatakse Luutsniku külas kindlalt – Heino käivat libahundiks. Heino ise, kaval helk silmanurgas, ei kinnita asjalugu ega lükka ka ümber.

Särgava talu asub Vändra vallas Pärnumaal Pärnu jõe ääres. Talu ajalugu ulatub Põhjasõja aegadesse, Särgava suguvõsa on siin elanud juba kaheksa põlve. Särgava talust räägib perepoeg Aado Särgava, sajanditevanuse talu lugu avaneb läbi ajaloodokumentide ja inimeste, kes mäletavad ja teavad midagi sellest kultuurilooliselt tähtsast hoonetekompleksist. Alates 1971. aastast kuulub talu Geoloogia instituudile, kes rajas sinna oma välibaasi.

Selle filmi peategelaseks on põlislaante salapärane asukas must-toonekurg, kaitsealune punasesse raamatusse kantud lind. Eestis, oma leviku põhjapiiril on must-toonekurg eriti erakliku ja inimpelgliku eluviisiga. Siinmail pidas vanarahvas teda müütiliseks Toonela linnuks - surmariigi sõnumitoojaks ja teenäitajaks. Paariaastase töö tulemusena on filmimeeskonnal õnnestunud jäädvustada selle linnu varajatud eluolu ja pesitsemist ning seda huvitavalt esitada.

Liivlased on üks väiksemaid tänapäevani säilinud soome-ugri rahvastest. Nad on eestlaste lähemaid sugulasrahvaid ja liivi keel on eesti keelega sarnasemaid keeli. Praegu on liivi keele oskajaid vaid mõnikümmend ja nendegi jaoks pole liivi keel emakeel. Siiski peab end liivlaseks umbes 200 inimest, kellest enamik elab Riias, Ventspilsis ja Kūolkas. Liivi randa – vanasti liivlastega asustatud 12 rannakülla Kuramaal – pole jäänud ühtki vabalt liivi keele valdajat. Oma rahva lugu räägivad liivi keeles veel vähesed seda keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Film on üles võetud aastatel 1988 ja 1990 Läti Vabariigis, Kura poolsaare liivi külades ning Riias, kasutatud on arhiivmaterjali 1940. ...

ENSV ülemnõukogus võeti vastu valimisseadus. Interrinde miiting Tallinna linnahalli juures. Bussijuhtide poliitiline streik Tallinnas. Mälestuskivi avamine president Konstantin Pätsi talus Tallinnas Kloostrimetsas. Eestikeelse piibli 250. aastapäeva näitused. Noorte evangeelne festival Tallinnas. Uku Masingu 80. sünniaastapäeva tähistamine. Folkloorifestival Baltica 89 Tallinnas. Molotovi-Ribbentropi pakt 50: miiting Hirvepargis ja Balti kett.

Mänguline dokumentaalfilm tutvustab eesti jõulukombestikku, vana-aastaõhtu tubaseid mänge ja aastaalguse tegemisi. Läänemaal Kinksi külas Siimu talus mängivad kaasa Jaan Kreek vanaperemehena, Adeele Laasi vanaperenaisena, kohal on näärisokud ja karud. Osalevad ansambel Leigarid Kristjan Toropi ja Kalev Järvela juhtimisel ning Tallinna 36. keskkooli lapsed.

Filmimeenutus Vilniuses peetud rahvusvahelisest folkloorifestivalist Baltica '87, kus osalesid Baltikumi, Valgevene, Poola, Ungari, Saksa, Rootsi, Prantsuse ja Ameerika rahvamuusikud ja tantsijad.

Johannes Tauli juhatusel tegutsev ansambel Torupill on aastatega kogunud tuntust kodus ja kaugemalgi. Filmis on jäädvustatud esinemised I Valga torupillimuusika päevadel, Viru särul ja rahvusvahelisel folkloorifestivalil Baltica-87.

Kaksteist aastat pärast filmi “Kihnu naine” (1973), teeb Mark Soosaar filmi, mille keskmes on meessoost saare elanikud. Kihnlaste käest on võetud õigus oma elu korraldamisele, tähtsad otsused tehakse mandril, kidub kohalik kultuur ja süvenevad sotsiaalsed probleemid. Mehed võtavad viina, joovad ennast surnuks ja saavad merel hukka. Kaamera fikseerib armutult olukordi, kuhu kontvõõrast kaameraga naljalt tunnistajaks ei kutsuta. Kaadrisse on püütud ehedad inimesed, lood, mida Soosaar jutustab, on värvikad ja sageli kurvad. Autor küsib, kas kihnu kultuuril on lootust ellu jääda?

Omaaegne eestlaste kuukalender ning sellega seotud uskumused ja kombestik. Filmis vahelduvad arhiivikaadrid lavastatud stseenidega, milles kujutatakse talurahva töid ja tegemisi. Jagatakse vanarahva tarkusi ja õpetusi selle kohta, milliseid töid võis teha vana kuu ajal ja milliseid noore kuu ajal.