Otsingutulemused

Isikulooline dokumentaalfilm Tallinna linna raamatukogu kauaaegsest juhatajast Aleksander Sibulast (1884-1981) on üles ehitatud rohketele foto- ja arhiivimaterjalidele. Isa ja vanaisa meenutavad filmis tütar Helle Sibul ja tütretütar Tiina Peenoja. Lisaks pikemad intervjuud kirjandusteadlase Livia Viitoliga ja raamatukogude ajaloo uurija Piret Lotmaniga. Katkendid Heidi Sarapuu lavastusest "Kui me elasime raamatukogus…". Käsitletakse meie riigi ja raamatukogude ajaloos olulisi perioode, sh raamatute hävitamisi okupatsioonide ajal. Samuti antakse ülevaade inimestest, kes Aleksander Sibula kõrval Eesti raamatukogunduse arengut kujundasid - Mall Jürma, Friedrich Puksoo, Richard Antik, Mart Pukits, Helene Johani.

Eestis on teada üle 800 hiiepaiga – muistse loodusliku pühamu, üle tuhande pühapuu, ohvrikivi, raviallika ja muu loodusliku kultusobjekti. Kuidas on jõudnud nende tundmine tänapäevani? Kui palju neist teatakse? Kuidas neisse suhtutakse? Mil viisil mõtestatakse? Omavad nad nüüdisaegse inimese jaoks mingit tähtsust ja kui, siis missugust? Selle üle mõtisklevad looduslike pühapaikadega tegelevad uurijad ja teadlased.

Dokumentaalfilm tutvustab Rene Haljasmäed, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu säilitus- ja digiteerimiskeskuse juhataja, kes räägib, mis motiveeris teda siduma ennast ja karjääri just nimelt Tallinna Ülikooliga, kuidas ta alustas ja kuhu on see teda viinud. Ta annab nõu nii praegustele kui ka tulevastele üliõpilastele mitte ainult Tallinna Ülikoolis, vaid üle kogu Eesti.

Poeetiline dokumentaalfilm lõunamaise temperamendiga kunstnikust Jaan Paavlest (1940 – 2010), kes on olnud skandaalne Eesti poeet ja peformance’i-kunstnik juba aastakümneid. Jaan valmistab ette oma 70. juubeli näitust “Alati on alati”, töötab viimase maali kallal ja unistab isiklikust ateljeest. Kuidas sünnib looming ja millele vastab kunstniku olemus? Peategelase ja tema sõbra Leo arutelude kaudu tõstatuvad elufilosoofilised küsimused. Sattudes mõneti koomilistesse ja ootamatutesse olukordadesse, interpreteerivad nad maailma täiesti teistmoodi, kui seda näeb tavainimene.

President Lennart Meri kuju põlvkonnakaaslaste mälestustes. Kõnelevad Ain Kaalep, Erast Parmasto, Andres Tarand, Veli-Olavi Klami, Aleksandr Bertelov, Ignar Fjuk ja Eino Tamberg. Kaasteeliste pilgu läbi püütakse üles leida need rajad, mis tegelikkuses on juba kinni kasvanud, ja tabada seda mõtet, mis sündinud neil teedel. Eesti esimene 3D dokumentaalfilm.

Kirjanik, tõlkija ja helilooja, aga ka keemik Enn Vetemaa avab läbi heatahtliku, eneseiroonilise huumori oma loomingu ja elukunsti lätteid. Kaasa räägivad ka tema lähedased sõbrad, kunstnikud, kirjanikud, kellega koos jäeti märkimisväärne jälg Eesti kirjandusse, kunsti ja muusikasse ning kelle looming sai hoo sisse “sula ajal”, tormilistel 1960ndatel. Enn Vetemaa loomingulist kreedot iseloomustavad kõige paremini tema enda sõnad: "Ma kirjutan vaid sellest, mida tean. Tõeline kunstnik loob eelkõige enda oma elu. Kunst pole elukutse, vaid seisund. Tuleb kirjutada seda, mida ei saa kusagilt lugeda. Kirjutamine on haigus, muusika on hinge seisund".

Film esitlebToomas Reinu kui isikupärast ja loominguliselt kompromissitut ehituskunstnikku. Ta on aastakümneid olnud Eesti arhitektuuri mõjukamaid isikuid, üks Eesti tipparhitekte. Mahukast loomingust (umbes 120 ehitist ja projekti) kerkivad esile EKE Projektis projekteeritud objektid aastatel 1967-1986, mil mitmed uuendusmeelsed kolhoosiesimehed tellisid arhitektilt moodsaid keskusehooneid. Toomas Rein on olnud tegev ka XXI sajandi algul. Jälgitakse suurprojekti Laulasmaa lasteaed-põhikooli (koos Toivo Tammikuga) valmimist (2005-2007) läbi arhitekti professionaalse ja inimliku vaatenurga.

Filminovell kahe vanameistri, kunstnik Evald Okase ja fotograaf Kalju Suure kohtumisest, mille käigus maalitakse ja fotografeeritakse noorukest modelli, räägitakse elust ja kunstist. 94-aastane Okas ja 82ne Suur on elurõõmsad ja loomejanus kunstnikud, kes vaimustuvad endiselt naise ilust, mis sütitab neid looma. Kahe raugast kunstniku, maalija ja fotograafi askeldamine noore rõõsa alasti naisekeha ümber on kui filosoofiline vinjett elu õitsemisest ja närbumisest, eksistentsiaalne etüüd erootiliste lisanditega.

Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Leo Rohlin (1939) on mainekas Eesti keraamik ja keraamikapedagoog. Teda on pärjatud mitme riikliku tunnustusega, sh 1979. aastal Kristjan Raua nimelise preemiaga. Eesti Kunstiakadeemiaga seob teda ligi poole sajandi pikkune pedagoogitöö. Tema kirjutatud raamatud on kontsentraat praktilistest kogemustest ja informatsioonist, mida autor on kogunud ja fikseerinud pikaajalise loomingulise ja pedagoogilise tegevuse jooksul.

Õnnetud ja õnnelikud Eestis aastal 2010. Kunstnik Minna Hint on aastaid laias maailmas õnne otsinud. Tagasi koju tulles näeb ta, et enamik tema sõpru, noored inimesed, on mustas masenduses. Samal ajal alustab Eestis tegevust maailmas ainulaadne Õnnepank, mille eesmärk on teha kõik eestlased õnnelikuks. Mis on eestlase jaoks õnn, kuidas saada õnnelikuks ja õnne hoida?