Otsingutulemused

Eestis pole kunagi olnud oma tsirkust. Pole tsirkusetraditsiooni ega ka tsirkusekultuuri. Aga meil on Lauri Viikna. Tema sooviks on luua Eestis ka lõpuks oma tsirkus. Tsirkus Estonia! Paraku ei ole selleks soodsad ei üleüldine meelestatus ega majandusolud. Lisaks majanduslikule kitsikusele kimbutavad Viikna tsirkust ka loomakaitsjad, kellele ei meeldi, kuidas tsirkuses loomi koheldakse. Energilised noored loomaõiguslased sõidavad tuuril sabas ja korraldavad tsirkusetelgi juures pikette, kutsudes üles tsirkust boikoteerima. Nii on ka politseil asja tsirkusetelgi juurde. Füüsilist vastasseisu annab lahenda, aga kuidas tulla toime lepitamatu maailmavaatelise vastasseisuga?

Moskva režissööri Aljona Polunina dokumentaalfilm vaatleb Venemaa 2008. aasta presidendivalimisele eelnenud kirglikku aastat läbi poliitilise opositsiooni võitluse. Sündmused algavad 2007. aasta hakul, endised marurahvuslikud radikaalid (limonovlased) muutuvad Putini ja Medvedevi võimule vastanduva liikumisena arvestatavaks jõuks. Ühinenud opositsiooni Teine Venemaa katse võimule tõusta kukub aga läbi, presidendiks valitakse presidendiks Medvedev. Kaks peategelast, Anatoli ja Andrei, võiksid olla mässajate ja revolutsionääridena juba veterani staatuses. Nende kompromissitus võib neid viia kas barrikaadidele või kloostrisse, kuid mitte iialgi koostööle võimuga.

2007. aasta kevadel asuvad vaimupuudega neiud üle Eesti valmistuma oma missivõistluseks. Missikonkurss Miss Vaimukad 2007 saab teoks augusti lõpus Läänemaal Tuksi Spordi- ja Puhkebaasis. Võistlust aitab läbi viia ka Eesti Miss Estonia 2007 Viktoria Azovskaja, kes õpetab, juhendab, julgustab ja lohutab. Noored naised on elevil, õnnelikud ja siirad. Miss Vaimukad 2007 tiitli pälvib Saaremaalt pärit noor naine Pille Siplane, kelle unistuseks on teha ise filmi. Missivõistluse võitmine aitab Pillel oma unistus teoks teha, lisaks missitiitlile saab ta auhinnaks videokaamera. Pille esimene film valmib režissöör Peeter Simmi juhendamisel.

Ammustel aegadel rändasid Arktika avarustel muskusveiste karjad. Külm neid ei häirinud, nad elasid edukalt üle jääaja karmid olud. Kuid umbes kolm tuhat aastat tagasi kadusid nad Euraasiast kliima soojenemise tõttu täielikult. Eelmise sajandi 70ndatel asustati Taimõri poolsaarele 30 Kanadast ja Alaskalt toodud muskusveist. Et teada saada, kuidas see eksperiment õnnestus, esitasid filmitegijad lumistele tasandikele väljakutse ja siirdusid tuiskude ja tormide maale, et otsida seal muskusveiseid ja välja selgitada, kuidas on nende käsi uuel kodumaal käinud.

Aadu Krevald peab lugu maast ja loodusest. Noore mehena mängis ta mängufilmis "Hamlet" Fortinbrasi, tegutses edukalt sportlase ja teadlasena. Nüüd pensionärina on ta aastate jooksul tehtud arvutuste ja videokaadrite toel välja arvutanud optimaalsema ja parima treeningumeetodi meeste kettaheites. Ta tõestab teaduslikult näidete varal, kuidas Gerd Kanter oma saavutusi parandaks. Ees ootavad Pekingi olümpiamängud ja Krevald soovib aidata sportlast parema tulemuseni. Kanteri treener Vésteinn Hafsteinsson ei ole Krevaldi teooriatega nõus. Kanter võidab siiski olümpiakulla ja tema võidurõõmu jagab ka teleülekannet vaatav Aadu.

Misso Keskkool on juba aastaid lõpueksamite tulemuste põhjal Eesti Ekspressis avaldatava koolide edetabeli lõpus. Esimeste hulgas paistavad alati silma Prantsuse Lütseum, 21. Keskkool, Inglise Kolledž... Näitab see formaalsete tulemuste põhjal koostatud edetabel üldse midagi põhjapanevat? Mida arvavad asjast väikesed "põhupead" ise? Just nii nimetati Misso Keskkooli lapsi ühes soliidses väljaandes. Ühe väikese maakooli argielu ja filosoofia kaudu otsib film vastuseid küsimustele meis endis. Kas me oleme ära teeninud oma koha edetabelis – olgu see siis all- või ülevalpool "vabariigi keskmist"?

39-aastasel Tanelil olnuks eeldusi saada heaks taluperemeheks või kunstnikuks, kuid raske vaimupuue, oligofreenia, võttis temalt need võimalused. Tanel Koppen on lapsemeelne ja sõbralik mees. Kodused on harjunud tema soovide ja käitumisega ning seetõttu on Tanelil turvaline elada. Jaanus Kulli käib Tanelil külas nii talvel kui suvel ja mehed vestlevad erinevatel teemadel. Sulalumeajal sünnib Tanelile uus kari, lumeloomad: hobused, lehmad, haned ja pardid. Suvel ehitab Tanel lauta, et uuel karjal oleks talvel kusagil elada ja meisterdab lauajuppidest kõiksugu masinaid.

Eestlaste jaoks oli pronkssõduri monument Tallinnas Tõnismäel pool sajandit kestnud okupatsiooni sümboliks, kuid venekeelsele elanikkonnale tähistas see võitu fašismi üle. 2007. aasta aprillis otsustas Eesti vabariigi valitsus peaminister Andrus Ansipiga eesotsas teisaldada pingeallikaks muutunud pronksmehe kuju Tallinna kesklinnast sõjaväekalmistule. Selle tagajärjel vallandus pealinnas vägivaldne kaos. Kanal 2 dokumentaalfilmis antakse ülevaade viimase kahe aasta jooksul pronkssõduriga seotud sündmustest ja taaselustatakse ajalukku minevad purustavad pronksööd neis osalenud inimeste kommentaaride abiga.

Eestimaa inimesed enne 2003. aasta 14. septembri euroreferendumit. Rõõmsad, uhked, lühikesed, blondiinid, kurvad, vihased, juhuslikud, laulvad, tantsivad, leplikud, igavad, kavalad, pikad, brünetid, töökad, tugevad, vanad, noored, kained, purjus, ilusad, arad ja julged inimesed kohtusid bussi juures, mis peatus Eesti väikestes asulates, et jagada informatsiooni Euroopa Liidu kohta.

Kinobuss on vormiliselt retrohõngulise rändkino elustanud vorm. Noored filmitegijad ja tudengid sõidavad Eestimaal ringi, et propageerida kodumaist filmi ja tutvustada nüüdisaegseid "pildikirja" võimalusi tehnoloogiliste uuenduste abil. Läbi filmi peategelaste entusiastliku ellusuhtumise ja kinoteadmiste jagamise jälgitakse Kinobussi kulgemist, road-movie'likku jutustust kino võimalustest pisikesel territooriumil (Eestis), kus majanduslikkusest olulisem tegur on kultuur, kinokultuur