Otsingutulemused

Kuidas jutustada kunstnikust, kes elas 100 aastat tagasi? Võib-olla räägib kunst ise oma loojast ja sellest piisab? Mis on meie jaoks tähtsam – inimene ise, tema maailm või tema looming? Heino Elleri elulugu avaneb läbi tema abikaasa Ellu Elleri käsikirjaliste ülestähenduste. Heliloojat ja õpetajat meenutavad Heljo Sepp, Valter Ojakäär, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Ivalo Randalu, Avo Hirvesoo, Olev Sau, Alo Põldmäe, Igor Garšnek, Jaak Ojakäär, Eri Klas, Tõnu Kaljuste. Kõlab Elleri muusika, näeme arhiivikaadreid ja fotosid Heino Ellerist ja tema ajast. Dorian Supini muusikaline eluloofilm heliloojast ja õpetajast Heino Ellerist on ühtlasi ka eesti kultuurilugu oma dramaatiliste ja helgete hetkedega.

Lugu Sinimägede kaitselahingutest Eestis 1944. aasta suvel. Ajal, mil Punaarmee Euroopas ligi tuhat kilomeetrit edeneb, ei suuda ta peaaegu poole aasta jooksul vallutada kolme nõlva Ida-Eestis. Sakslased on Eesti idapiirile mobiliseerinud massiliselt eesti vabatahtlikke, enamasti verinoori mehi. Kapten Paul Maitla kirjutab sel suvel päeviku, emotsionaalse sisevaate ümbritsevale julmale sõjale. Päevik, kirjad, mälestused ja arvukad intervjuud lahinguis osalenud meestega avavad Sinimägede lahingud üksikisiku vaatepunktist. See on ka lugu Maitla tütrest, kelle isal tuli sõtta minna enne, kui tütar oli sündinud. Saatuse tahtel ei näinud nad teineteist enam kunagi.

Eesti suurim sümfoonik, helilooja Eduard Tubin (1905-1982) emigreerus sügisel 1944 Rootsi. Kodumaal tunnustatud helilooja on äkki tundmatu helilooja, kes kirjutab sunnitud vaikelus muusikat ja muutub isemoodi sümboliks oma väikesele rahvale. Ta on üksi iseenda ja oma loominguga. Uus kodumaa Rootsi ei tunne tema loomingu vastu huvi. Väliseestlased ei suuda heliloojale andestada külaskäike Nõukogude Eestisse, kus kõlab tema looming, ka paguluses valminud sümfooniad, ooperid. Traagika kõige kaotatu üle valab Tubin oma sümfooniatesse. Äng ja igatsus on igas helis, värvis ja ajahetkes. Sõna saavad helilooja kaasaaegsed: Neeme Järvi, Käbi Laretei, Veljo Tormis, Asta Lepik, poeg Eino Tubin. Meenutused, ajastu hõngu edasi andvad ...

Ajalooline tagasivaade eestlaste ja eesti-rootslaste põgenemisele Nõukogude vägede eest Rootsi ja Saksamaale aastail 1943-1944. Film algab ja lõpeb kaadritega praksuvaist lõketest ja lainete laksumisest suvel 1990 neil Eestimaa randadel, kust 46 aastat tagasi lahkusid tuubil inimlastis paadid üle tormise Läänemere. Põgenemisteekonda ja põgenike edasist saatust esimestel sõjajärgsetel aastatel ilmestavad fotod, haruldased filmikaadrid ja läände põgenenute endi meenutused. Emotsionaalne mosaiikpilt suurest põgenikesaagast.

Nelikümmend viis aastat märtsipommitamisest. Rootsi publitsist Andres Küng külastab kodumaad. Ülemaailmseid eesti noorte päevi kommenteerib organiseerimiskomitee esimees Enno Selirand. Kevadine lillenäitus Lillepaviljonis. Edgar Savisaar kommenteerib ajaloolase Mart Laari vastaseid süüdistusi. Vendade Lembit ja Leo Sootsi ettevõte Peoleo. Laulja Joel Steinfeldi 20-aastase lavategevuse juubel. Interinne ähvardab streikidega. Georg Malviuse lavastus “Viiuldaja katusel” Estonias. Tallinna kunstnike kevadnäitus Kunstihoones. Suurküüditamise 40. aastapäev ja Õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento asutamine. Fotonäitus “Naine läbi aegade”.

Tallinn pärast märtsipommitamist, filmitud aprillis ja mais 1944. Purustatud hooned: Toompea filmituna Toompuiestee poolt, Tornide väljak, kesklinn (filmitud Gonsiori tänava tuletõrjehoone tornist), Müürivahe ja Harju tänava nurk, Harju, Väike-Karja ja Rüütli tänav, Mihkli ja Niguliste kirik, Estonia puiestee, Suur-Karja tänav, Tartu maantee, Gonsiori tänava piirkond (Kompasna), Tartu maantee algus, Sadama piirkonna tänavad. Ekskavaator kogub rususid Harju tänaval. Kaks puugaasil töötavat õppesõiduautot. Väike tüdruk majarusude keskel. Mees ämbriga rususid kokku kogumas. Pärnu maantee, Tõnismägi, Süda tänav, Kassisaba ja Kelmiküla asumid, Virmalise, Vaestepatuste ja Luise tänav, Riigi trükikoja hoone, Estonia teater, hotell Bristol jpm.