Otsingutulemused

Dokumentaalfilm portreteerib hinnatud laulupidude dirigenti ja muusikaõpetajat Lydia Rahulat, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Kuid tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. "Päris suur hulk Eesti meestest on tänu temale palju paremad mehed," ütleb filmis dirigent Siim Aimla, kes laulis Rahula käe all RAM-i ettevalmistuskooris. Nende meeste seas on ka paljud tänaseks tuntud lauljad ja muusikud, nagu Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste, Artjom Savitski, Mikk Saar ja muidugi Lydia poeg, Tomi Rahula. ...

Kuidas sai alguse Marju Läniku üle neljakümneaastapikkune edukas ning glamuurne lavakarjäär ja millist elu elab ta tänases Eestis? Kaamera jälgis popdiiva tegemisi ligi aasta jooksul ning esmakordselt avab muusikale erakordselt pühendunud naine ennast vaatajatele nii põhjalikult ja ausalt. Vilunud autojuhina tuntud Marju võtab meid kaasa esinemistele nii suurtel lavadel, moodsates klubides, kui ka armsatel väikestel juubelipidudel. Kuid mis on see, mida Marju oma elus kõige rohkem kahetseb?

1944. aastal tunneb tüdruk imalat laibalõhna oma kooliteel. 2022 ajalugu kordub.

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...

Maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) oli 20. sajandi teise poole olulisemaid maalikunstnikke. Tema kunst püüdles pidevalt harmoonia ja ilu poole, taaselustades kaotatud mälestusi. Dokumentaalfilm taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.

Tartu Descartes’i kooli 5B klassis õpib Šahad, 12 aastane tüdruk. Film vaatab tüdruku igapäeva, mis pole päris igapäevane igapäev. Šahadi perekond põgenes kuus aastat tagasi Süüriast sõja eest. Neli aastat tagasi jõudsid nad siia, oma uude koju. Kuidas neil läheb? Kuidas koduneb siin Šahad?

Film portreteerib populaarset heliloojat ja pianisti, Rein Rannapit. Tema panus Eesti muusikasse on hindamatu, kuid seejuures on tegemist väga keerulise ja vastuolulise isiksusega, kes tihtipeale lauljate ja muusikute kannatuse proovile paneb. Arvukates telesaadetes on vaataja kohtunud just sellise Rannapiga, millisena ta ennast parajasti näidata soovib. Tal on suurepärane võime tõmmata ette mask ja esitada intervjuudes hoolikalt läbikomponeeritud teksti. Kui kaamerad filmivad, läheb Rein oma rolli. Ka valmivast dokumentaalist oli tal oma nägemus, mis oli küll vastuolus filmi tegijate omaga. Neid paelus ennekõike maestro persoonina - vaadata maski taha ja näidata päris Rannapit ning aidata mõista, miks ta on kujunenud just ...

Madis Ligema ja Taavi Aruse muusikaline dokumentaalfilm räägib ansamblist Robirohi, mis on tänaseks üks Eesti vanimaid gospel- ja bluegrass-muusika viljelejaid. Robirohi populaarsus ja tuntus ei ole Eestis kuigi suur. Kontserte annab ansambel peamiselt kirikutes ja kogudustes. Veerandsajandi pikkusel tegevusperioodil pole nad leidnud väljaspool eesti kirikuringkondi tunnustust. Nii on nende kristliku sõnumi tõttu jäänud muusika mängimata nii R2 Aastahitil, MyHits auhinnagaalal, kui ka Vikerraadio kantrimuusika saates. 2013. aastal tegi ansambel Ameerika tuuri, kus pooleteist kuu jooksul anti üle kolmekümne kontserdi. Gospel- ja kantrimuusika lättel Kentucky osariigis osutus Robirohi väga populaarseks ja nende kontserdid toimusid kuulsatel lavadel ja tantsusaalides, kus on üles ...

Vaino Vahing pidas aastatel 1968-1984 päevaraamatut, kus on kirjas reaalsed sündmused ja isikud Vahingu enda subjektiivses interpretatsioonis. Seal kajastatakse Tartu kultuurielu, armuseiklusi, boheemlikke olenguid ja vaimseid otsinguid. Vahingut huvitas piirsituatsioon, piirideületamine. Kunsti ja elu vahel Vahing selget piiri ei tõmmanud. Ta provotseeris inimesi, et nad kaotaks maski, kontrolli enda üle. Sellist provotseerimist nimetas Vahing Spieliks ehk mänguks. Me näeme loojat, kes on teinud disharmooniast endale inspiratsiooniallika, kes "tunneb armastuses suurimat piina". Hirmu end armastuses kaotada. Inimest, kes tajub armastuse suurt jõudu ja vastab sellele alateadlikult disharmooniga. Vahingu päevaraamatu läbivaks teemaks on elu ohverdamine kunsti nimel. Elu, kus põleb ära olme, ...

Dokumentaalfilm keskendub mitmel isiklikul lool, mis on omavahel seotud ühise minevikuga. Perestroika generatsiooni ühise mineviku ühendajaks on kool. Klassikaaslased, kes omal ajal elasid väga sarnastes tingimustes, mängisid samu mänge ja jagasid kõige isiklikumad mõtted on suutnud tänapäeval luua väga erinevad ja mitmekülgsed elud. Kooli lõpetamisest on möödunud mitukümmend aastat, kui Aljona Suržikova otsustab oma klassikaaslased maailma eri paikadest üles otsida. Tema eesmärgiks on nooruspõlves loodud ankeet võrrelda tänapäeva reaalsusega. Ankeet täidab sel juhul kirjaliku ajaloomälu funktsiooni, milles on säilitatud ilusad hetked ja suured unistused, mis said kooli ajal kirja pandud. Aljona leiab näiteks oma klassikaaslase Stasi Kambodžas pokkerit mängimas ja ...