Otsingutulemused

79-aastane Jaan mattis sügisel abikaasa Antonina, kellega veel hiljuti tähistati koos koduaias kuldpulma. Sel kevadel peab ta rinda pistma senikogematute raskustega: kuidas tulla toime tühjaks jäänud majas lasuva vaikusega; kuidas hoida motivatsiooni igapäevasteks rutiinseteks toimetusteks, mida Jaan pole üle 50 aasta üksinda pidanud tegema; ning kuidas leida jõudu, et abikaasaga koos istutatud roosid õitseks ka sel kevadel?

Paavo Piigi auhinnatud näidendil põhineva Priit Pääsukese nüansirikka ja peenekoelise situatsioonikoomikaga vürtsitatud debüütmängufilmi "Keti lõpp" tegevus hargneb linna serval asuvas viimast päeva avatud burgerirestoranis Kett, mis toimib minimudelina maailmast. Üksteise järel ilmuvad Ketti viimase päeva värvikad külastajad. Tuleb lihtsat tööd otsiv tippülikoolides üleharitud noormees, tuleb omavahelistes suhetes väljakannatamatu aususeni jõudnud abielupaar, tulevad kaks jänkut, et enne tüdrukuteõhtule suundumist korralik põhi laduda - tulevad ja lähevad. Kõik justkui omas mullis, mis Ketis plahvatab - lootuses leida mõistmist ja lähedust. Peategelane, Ettekandja, on selle kõige tunnistajaks.

Pagulaskeskus väikeses Vao külas. Keskuse juht, kohalik elanik Jana on kaksikrollis. Ta on äsja saabunud võõrkeelse pere vastuvõtja ja samas külaline nende ajutises kodus. Kui Eesti linnade väljakutel väljendavad sisserände vastased oma protesti immigrantide vastu, siis ühises eluruumis pagulaskeskuses on raske eristada eraelu avalikust ja isiklikku elu ametlikust. Rõõmude, murede ja kultuuriliste ebakõladega täidetud keskuse argipäevas hägustuvad piirid Jana ametlike ja isiklike, solidaarsusest kantud südamlike tegude vahel.

Pyramus ja Thisbe on noored armunud, kes on üles kasvanud süngetes keskkondades, kuid sellest hoolimata suutnud säilitada sisemise headuse. Oma koduste olukordade tõttu saavad noored suhelda vaid läbi väikse ventilatsioonišahti nende korterite WC-de vahel. Kätte jõudnud saatuslik päev, mil noored põgenevad kodunt, kuid teekonnal kohtumispaigale läheb rohkem valesti, kui kumbki neist ette oleks võinud näha. Armastajate kohtumine leiab lõpuks aset hoopis teisiti kui nad oleksid lootnud...

Psühholoogiline draama autoõnnetuse tõttu ratastooli sattunud maailmatasemel viiuldajast, kes kellegi endast nõrgema aitamiseks peab ületama iseenda sisemised hirmud ning mõistma, et hoolimata sellest, et ta ei suuda enam endisel tasemel mängida, on ta siiski suuteline muusika kaudu inimeste ellu rõõmu tooma.

Endasse tõmbunud ja sisemiste probleemidega võitlev Joanna jäetakse ühel õhtul väikest venda koju valvama, kellest ta on ajaga kaugenenud. Pärast nende vahelist taaskordset konflikti lahkub vend kodust teadma kohta. Esimest korda üle pika aja kogeb Joanna muid emotsioone peale ükskõiksuse ja kurbuse. Venna leidmine paneb tundma viha, mis seguneb murega. See viib äratundmiseni, et ta ei ole täiesti üksi.

Dokumentaalfilm Arkaadi Saiast, kes elab endises kolhoosiaegses külas, mis on välja suremas. Arkaadi elab täielikus üksilduses ja tema elus ei juhtu suurt midagi. Ühel päeval saabub Arkaadi juurde filmitegija, et teha temast film. Aga selleks, et teha filmi, peab midagi juhtuma. Nii see film juhtubki.

Marta tassib klaverit kasutatud muusikariistade ärist koju. See peaaegu et õnnestub. Albert üritab juba kolmekümnendat aastat Paulale armastust avaldada. See peaaegu et õnnestub. Paula tahab Albertile samaga vastata. See peaaegu et õnnestub. Politseikomissar Kits on elu aeg unistanud langevarjuhüppest. See peaaegu et õnnestub. Mirjam tahab saada tsirkuseartistiks. Peaaegu et õnnestub. Mesilane üritab suletud aknast välja saada. Peaaegu õnnestub.

Poeetiline film emast ja pojast, kes otsustavad jääda Petseri linna ka siis, kui sellest Eesti linnast saab hoopis Vene linn. Pärast 70 aastat ei ole linnas just palju eestimaist alles. Linda ja Mart Kallas üritavad küll kodumaaga sidet hoida, kuid üksinduse vastu ei aita ükski rohi.

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.