Otsingutulemused

Inimene on oma kujutlusvõime ori. Väljapääsu leidmine sellest orjusest on pikk ja vaevaline tee, ning see nõuab head mälu.

Omapärane luule ja filmi hübriidprojekt, mis kujutab seitsme eesti animaatori nägemust seitsmest eesti luuletusest. Iga kaheminutiline lõik illustreerib mõnd rohkem või vähem tuntud teksti just nii, nagu filmi autor seda enese jaoks tõlgendab. Eksperiment liidab animatsiooni ja poeesia – Animuse ja Pegasuse. Valikus on Jüri Üdi, Aleksander Suumani, Heiti Talviku, Andres Ehini, Arvi Siia, Asko Künnapi ja Ilmar Laabani luuletused.

Nukra alatooniga luuletus üksindusest ja igatsusest. Näeme korruselamu akenderivi. Algul üksikud aknad - osad aknad on valgustamata, osad aga avatud ning inimesed neis toimetavad, elavad, sünnivad, surevad, lähevad lahku, rõõmustavad ja kurvastavad. Näeme põgusalt paarikümmet pisijuhtumit erinevate inimeste elust, niipalju kui avatud aknast või kardinaparaost näha on. See on ehk täiesti tühine ja juhuslik hetk, kuid siiski, kui edasi kujutleda, siis võib aimata järgnevat. Lõpuks, akendest kaugenedes, jäävad neist akendest ja nende taga olevatest eludest vaid väikesed heledad täpid mustas öötaevas. Aga tähed on teadagi kauged ja kättesaamatud ning mõistetamatult salapärased. Selline võib olla ka meie naaberkorteris elav tavaline inimene.

Jaapani kirjaniku Ryūnosuke Akutagawa jutustuse ainetel loodud eksperimentaalfilmi tegevus toimub teatrilaval, kus Looja, Kurjategija ja Ämbliknaine on silmitsi oma kiusatuste, ihade ja kannatustega.

See on film Juhan Peeglist, keeleteadlasest ja õppejõust, professorist ja kirjanikust, kunagisest sõjamehest. Kõigi nende tahkude taustal püütakse vaatajani tuua hämmastavalt lihtne ja tagasihoidlik inimloomus, kes üle kõige hindab kodusoojust ja sünnimaad. Filmi läbivaks teemaks on sõda, mis kujundas ka Juhan Peegli saatust. Sõjakoledused on teda ikka ja jälle sundinud mõtlema inimeseks olemise üle. Inimsus - see ongi ehk märksõna Juhah Peegli elu ja töö mõtestamiseks.

Humoristlikud miniatuurid "Pärija", "Pähkel", "Ülemus", "Loteriiõnn", "Salapärane inimene", "Kriitik", "Ümberkasvamine", "Oina loogika", mille temaatika hõlmab mitmesuguseid inimlikke pahesid ja veidrusi.

Portreefilm tunnustatud näitlejast ja maailmamainega teadlasest-botaanikust Albert Üksipist (1886–1966), mitmekülgselt andekast inimesest. Oma teatriteed alustas ta Narva amatöörtruppides, oli hiljem Estonia teatri näitleja ja õppejõud ENSV Riiklikus Teatriinstituudis. Ta asutas ka Estonia teatri arhiivimuuseumi, kirjutas kultuurist ja teatrist ning tõlkis Vene kirjanduse klassikuid. Ta oli suurepärane taimetundja, hunditubakate spetsialist. Tallinna Provintsiaalmuuseumis korrastas ta suure herbaariumikogu, mis sai hilisema Eesti Loodusmuuseumi aluseks. Oma 5000-lehelise herbaariumi annetas ta Tartu Ülikoolile. Tutvustatakse Üksipi kujunemislugu ja tegevust, abiks tema meenutused, arvukad vanad fotod ja ajaleheartiklite väljalõiked.