Otsingutulemused

Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Inimese harv kohtumine loomaga vilksamisi läbi autoakna ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Filmiretk kulgeb põdra kuningriigis, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Vaataja silme eest möödub ühte tundi mahutatuna meie metsade kõige suurema imetaja aastaring. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades, jälgides rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra vastuolulised suhted tänapäeval.

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Mässumeelne rokkfilm Taaralinna kultusansamblist Sensatsiooniline Tartu Kevadbänd. Rokkfilmile tavapäraseid ohtraid gruupi-, alkoholi- ja narkostseene asendavad doktorantidest bändiliikmete loodusteaduslikud uuringud. Punkrokki ei vastandata loodusele ja teadusele. Vastupidi, läbi revolutsioonilise punkmuusika propageerivad bändiliikmed säästlikke eluviise ja osutavad tarbimisühiskonna puudujääkidele. Arutu tarbimise alternatiiviks pakub kevadbänd loomingulist eneseväljendust.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Vana elukogenud mees ehitab lindudele pesakaste, luues ja hoides sellega enda ümber elu. Filmi tegelasteks on tema talu ümbruses elavad kõige argisemad linnud - vares, harakas, linavästrik, hall-kärbsenäpp, põldvarblane, talvike, aga ka valge-toonekurg, väänkael, valgeselg-kirjurähn. Jutustades lindudest kui oma headest tuttavatest ja kaaslastest, mõtiskleb ta elu üle. Ikka ootab ta uut kevadet, “mil kõik su ümber rõkkab linnulaulust ja elust. Siis tunnen ka enda elust rõõmu ja tänan Loojat selle õnne eest”. Vana mehe kaadritaguseid monolooge loeb Endel Padrik.

Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.

Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee tellitud õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete ökoloogilisest seisukorrast. Rännak Eesti jõgede ja järvede ääres. Diktoritekst on rikkalikult kaetud poeetiliste katteplaanidega. Kaadrites suuremad ja väiksemad jõed ning järved, kosed, sillad; veekogude äärsed majad, hooned kirikud, kindlused, sadamad; inimesed, loodus, loomad ja veetaimed jpm.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.

Filmi autor Kalju Kivi, kes kehastab filmis ka peategelast, suhtleb metsa kui elusorganismiga, puud kajavad tema koputustele vastu. Film kutsub üles suhtuma puudesse aupaklikult ja säästlikult, metsa kahjustamine toob kaasa õnnetuse inimesele endale.

Film viiekümne aasta vanusest Tallinna Loomaaiast. Huvitav tekkelugu, kujunemine läbi aegade. Vaatamata keerulisele olevikule elab Loomaaed oma tavapärast elu. Aimu antakse ka tuleviku väljavaadetest, eeskujuks Berliini loomaaed.