Otsingutulemused

Põder on olnud läbi aegade meie olulisim jahiloom. Kuidas on jahimeeste ja põtrade käekäik paralleelselt kulgenud? Vanasti oli jaht inimese eksistentsiks paratamatu, nii saadi toitu ja kehakatet. Miks aga nüüd, 21. sajandil ikka veel jahti peetakse? Kuidas ja miks kõigub põdra arvukus? Kuidas põtru jälgitakse? Nendele küsimustele vastavad eesti jahindusspetsialistid.

Põder on üks Eestimaa metsade suuremaid ja uhkemaid loomi, kes on siin elanud juba üksteist tuhat aastat. Inimese harv kohtumine loomaga vilksamisi läbi autoakna ei kõnele aga midagi põdra tegelikust elust, tema rahulikust ja suursugusest olekust oma loomulikus keskkonnas. Filmiretk kulgeb põdra kuningriigis, kus elu kulgeb ruttamata, aegade poolt seatud rütmis. Vaataja silme eest möödub ühte tundi mahutatuna meie metsade kõige suurema imetaja aastaring. Põtru on filmitud nende loomulikes elupaikades, jälgides rahumeelsete loomade eluloogikat ja toimetamisi. Tähelepanuta ei jää ka inimese ja põdra vastuolulised suhted tänapäeval.

Loode-Eestis on Silma Looduskaitseala administratsiooni valitseda kolm kaitseala: Osmussaare maastikukaitseala, Silma looduskaitseala ja Vormsi maastikukaitseala. Euroopa Liidu Life-Nature programmi eesmärk on taastada ja säilitada pool-looduslikke rannikuelupaiku, luues seeläbi sobivad elamis- ja rändeaegsed peatumistingimused ohustatud liikidele. Filmis on tähelepanu all projekti raames tehtav koostöö kohalike elanikega.

Võimu ja vägevuse sümbolina on kotkad ammustest aegadest inimkultuuri lahutamatu osa, olles sillaks muistendite maailmast tänasesse päeva. Kõik Eesti kotkad on Euroopa looduskaitse reeglistiku järgi esimese kategooria alla kuuluvad linnud ja nende pesitsuspaigad on laiale avalikkusele varjatud. Tavalise inimese kohtumine kotkaga looduses on küllalt erakordne. Vaatajale avaneb ainukordne võimalus osa saada nende kuninglike lindude eluolust oma keskkonnas.

Päris Eesti lõunapiiril, eemal suurtest linnadest, asub Karula rahvuspark. Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. Ümmarguselt 12 000 hektaril kaitstakse seal nii ürgloodust kui ka pärandmaastikke. Üks reljeefikompleks, üks metsamassiiv, üks kihelkond – üks väike maailm. Ehkki elamiseks karune ja karm kant, on inimene siia paigale jäänud ja maastikku kujundanud ammustest aegadest. Ülevaade rahvuspargi loodusest, lindudest, loomadest ja inimestest.

Rannaniidud tekkisid inimese ja looduse koostoimel ja hääbuvad, kui inimtegevus lõpeb. Viimase 50 aasta jooksul on hooldatud rannaniitude pindala Eestis kahanenud ligi neli korda. 2001. aastal käivitus Euroopa Liidu looduskaitsefondi LIFE-Nature kaasrahastamisel projekt rannaniitude taastamiseks Eestis. Projekti õnnestumise üheks indikaatoriks on juttselg-kärnkonn ehk kõre – kui rannaniitudel saab kevadeti taas kuulda kõre laulu, on sinna asja ka tuhandetel rändlindudel, kes peatuvad siin, et täiendada oma energiavarusid teel kaugetele pesitsusaladele tundras.

Oma ja võõras. Millal muutub võõras omaks? Kas see on üldse võimalik? Need probleemid ei puuduta mitte ainult inimühiskonda, vaid ka looduslikke kooslusi. Enamiku liikide jaoks on looduses väljakujunenud barjäärid peaaegu et ületamatud. Käesoleva filmi kangelane on inimese käe läbi Eestimaale sattunud sundasunik – kährikkoer. Tähelepanu all on kährikkoeraga seonduvad ökoloogilised ja eetilised probleemid. Kõigepealt on see aga lummav ekskursioon öise ja varjatud eluviisiga looma maailma. Vaatajal on võimalik osa saada ühest looduse tahust, mis kaamera vahenduseta vaevalt et võimalik oleks.

Eestimaal laululuiged tavaliselt ei pesitse. Kuid kevadeti ja sügiseti kaiguvad meie rannamadalad nende mitmehäälsetest hõigetest. Laululuiged peatuvad siin nädalaid, et pikaks rändeks jõudu koguda. Kevadel viib rännusund neid pesitsuspaikadesse Põhjalas, sügisel talvitusaladele Vahemere kallastel. Ometi on ka Eestis üks koht, kus laululuiged pesitsevad ja poegi üles kasvatavad. See on Jäneda ja kohalikud põliselanikud mäletavad neid oma lapsepõlvest. Vaba looduse ja inimese suhe on siin ideaalilähedane. Paraku ei ole ka Jäneda luikede elu päris pilvitu.

Põuasel kesksuvel muutub kuivaks tõmbuv metsajärveke omapäraseks metsaklubiks, mida külastavad ümbruskonna linnud. Vaadeldes järve ääres tegutsevaid linde, saame võrrelda nende liigi-ja sootunnuseid ning noor- ja vanalindude erinevusi. Filmis esinevad võsastuvale segametsale iseloomulikud linnuliigid nagu aed-põõsalind, metsvint, siisike, hall-kärbsenäpp, mustpea-põõsalind, sinitihane, hallrästas, karmiinleevike, punarind jpt.

Euroopa Liidu dünaamilise elukorralduse aluseks on teatavate reeglite ühtlustumine. See kehtib ka loodushoiu kohta, millest rääkides kasutatakse üha enam mõistet Natura 2000. Natura 2000 on üleeuroopaline loodushoiualade võrgustik, mis koosneb aladest, millel leidub loodusdirektiivi I lisas loetletud looduslikke elupaigatüüpe ja II lisas loetletud liikide elupaiku. Filmis "Terra silvestris" käsitletakse Lääne-Eestile iseloomulikke soodes ja metsades asuvaid elupaigatüüpe.