Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (101)

Emajõe veemaailm

2015 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Remek Meel

Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga ürgset Emajõe veemaailma.

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kajaka teoreem

2014 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Joosep Matjus

Filosoofiline film-essee kajakast kui vabadust ja puhtust sümboliseerivast linnust urbaniseerunud ühiskonnas.

Suurema osa oma ajast veedame siseruumides tehnika rüpes ja vaid suured aknad loovad illusiooni väljas olemisest. Linna tehiskeskkonnas elab mitmeid metsikuid liike, kes, nagu kajakaski, keset helkivat klaasi ja metalli askeldavad. Kajakad elavad linnas samal põhjusel nagu inimesedki – siin on kergem hakkama saada. Kajaka elu linnas väljendab paljuski linlase elu. Lind on loomult oportunist ja hea kohaneja, lindudel on omane koguneda kolooniatesse, et oleks turvalisem. Kajakal on tugev nokk, millega edukalt pakendeid purustada. Me oleme võrdselt osavad nii maal, õhus kui ka vees – tõelised ellujääjad. Autor Joosep Matjus nimetab oma filmi kunstiliseks loodusfilmiks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Looduslaps

2014 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Anu Aun

Ühe tütarlapse teekond Playboy kaanemodellist metshaldjaks.

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Õietolm ja kastepiisad on alati Mari menüüsse kuulunud, ehkki tütarlapse sõnul võib ka suur sõõm kopsudesse tõmmatud lillelõhna tema jaoks olla toitvam kui mistahes söök. Juba kolm suvekuud pole Mari tahket toitu puudutanud. Tema menüüsse kuuluvad vaid mahlad. Suvel magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta ravimtaimi ja metsaande korjates, neid kuivatades ja ravivaid tinktuure valmistades. Kes oskaks arvata, et kunagi oli see tütarlaps Playboy kaanemodell.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maastiku mustrid

2014 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Riho Västrik

Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, Euroopas unikaalne „lapitekk” meeldib loomadele ja on osa siinse rahva geneetilisest koodist.

Loodusfilmi kaamera liigub Eestis läbi nelja aastaaja ja nelja võtmemaastiku: soo, metsa, ranniku ja puisniidu. Kõik, mis kaamera objektiivi ette jääb, muutub osaks maastiku mustrist – ka inimesed. Eesti aladel on inimesed elanud üle 10 tuhande aasta. Mandrijää taganemine tekitas elupaiga, mida tuhandete aastate jooksul on oma vajadustele kohandatud. Rajatud on põlde, karja- ja heinamaid. Raadatud ja istutatud metsa. Välditud tarbetut omakasu. Nii on Eestile iseloomulik maastike mosaiiksus, kus omavahel vahelduvad kultuur-, poollooduslikud ja looduslikud kooslused.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Rasmus, kormonaudid ning...

2013 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaare esimene film kavandatavast sarjast, mis jäädvustab Kihnu laste seiklusi maal ja merel.

Väike kihnu poiss Rasmus on mures kodusaarestiku lindude pärast. Mustad linnud kormoranid, keda kihnu keeles kutsutakse kormonautideks, on vallutanud ümbritsevad laiud ja kihutanud sealt minema teised sulelised. Ka kosklaid, kes olid varem kihnlaste majasõbrad, on looduses oluliselt vähemaks jäänud. Nende peamisteks vaenlasteks nii Kihnus kui ka Manijal on varesed. Koos vanaisa Jukuga, venna Raimondi ja naabritüdruk Engeliga, aga ka saarevaht Arvoga askeldab Rasmus selle nimel, et Kihnu saarestiku linnuriigis oleks kõigil võimalus pesitseda ning poegi kasvatada.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suur jõgi, 2: Delta

2011 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Vassili Sarana

Riho Västrik ja Vassili Sarana jätkavad jõehiiglase Leena avastamist selle deltas.

Filmi-matkameeste Riho Västriku ja Vassili Sarana retk Leena jõe deltasse. Leena lõikab Euraasia mandri põhja-lõuna suunal 4000 km ulatuses pooleks ja suubub Sahha poolsaarel Põhja-Jäämerre 150-harulise võrgustikuna, mis oma pindalalt on pisut väiksem Eestist. Tuhanded saared deltas pakuvad turvalisi pesitsusvõimalusi miljonitele lindudele, kes ei pea paljuks rännakut siia maailma äärele. Igikelts, tundra, jõgi ja meri moodustavad ainulaadse kombinatsiooni, mis sobib elupaigaks mitmele haruldusele. Vassili ja Riho satuvad Leena deltasse esmakordselt, nende jaoks on kõik uus. Vaataja saab osa nii delta loodusest kui ka jõeretke raskustest. Järg filmile “Retk Leena lättele”.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suur jõgi, 1: Retk Leena lättele

2010 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Vassili Sarana

Filmimehed Riho Västrik ja Vassili Sarana rändavad läbi Siberi ürgtaiga Leena jõe lättele.

Leena jõgi, mis voolab risti läbi Venemaa, on tõeline elu allikas kõigile, kes elavad jõe kallastel. Keskjooksul on Leena kohati kuni 30 km laiune, enne suubumist Põhja-Jäämerre aga hargneb 150 km läbimõõduga deltaks. Kuid see hiiglane algab nagu iga teine jõgi nirena Baikali aheliku veerult. Esimesed kilomeetrid voolab jõgi läbi inimasustuseta taiga, mida peetakse pruunkaru kuningriigiks. Siia Siberi mändide vahele tegid ekspeditsiooni filmimehed Vassili Sarana ja Riho Västrik, kes varem on Venemaa avarusi ühiselt uurinud dokumentaalfilmides “Middendorffi jälgedes” ja “Muskusveise tagasitulek”.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kalarahvas

originaalpealkiri - Fish On!

2008 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Liivo Niglas, Diane Perlov, Frode Storaas

Klamathi jõe ääres elavate indiaani hõimude elu ja tegevus.

Kunagi oli Klamathi jõgi Oregonis ja Californias üks suuremaid lõhejõgesid USAs. Tänapäeval hallatakse seda paljude tammide ja kanalite abil ja jõest on alles vaid kahvatu vari. Seda kurnavad põud ja reostus ning vee kõrvalejuhtimine põllumajanduse tarbeks ja elektrienergia tootmiseks. Filmis uuritakse, mida tähendab Klamathi jõgi indiaani hõimudele selle alamjooksul – jurokitele, hoopadele ja karukitele – ning kuidas toetuvad hõimud traditsioonilistele ja kaasaegsetele ressurssidele, et taastada jõe tugevust, ilu ja tasakaalu.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karukõnelejad

2008 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Paul-Anders Simma

Lapimaal valminud film inimeste suhtumisest karudesse ja selles toimunud muutustest.

Saamidel oli vanasti kombeks kutsuda karu vaarisaks. Karu võib kõndida kahel jalal nagu inimene, kohtumist selle loomaga ei unusta naljalt keegi. Vana saam Lars Pirak, kes on oma 70 eluaasta jooksul tutvunud nii mõnegi karuga, jutustas saami filmimehele Paul-Anders Simmale: ”Karud on meie sarnased. Isendite vahel on suuri erinevusi. Osad on sõbralikud ja rahulikud. Kuid on ka selliseid loomi, kes on vihased ja ärrituvad kergesti, eriti kui ei ole saanud piisavalt süüa enne kui on aeg suikuda talveunne.” Mitme rahvusvahelise preemiaga auhinnatud Simma tegi saamide maal Sapmis (Rootsi-, Soome- ja Norra põhjaosas) filmi inimeste suhtumisest karusse.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tundras muutusteta

2008 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm, Antropoloogiafilm | Režissöör: Dainis Klava

Eesti-Läti koostööfilm saami põdrakarjuste elust Põhja-Rootsis.

Põdrakarjuse elu tundub kõrvaltvaatajale pisut üksluine, nagu tundramaastikki. See kulgeb samas rütmis põhjapõdrakarja tegemistega, ühest rännust teiseni. Kahe rännuperioodi vahele jääv aeg kuulub põdrakarjusele endale. See on áigi, karjuse aeg. Režissöör Dainis Klava autorinägemus tänapäeva saamide elust, peategelaseks Põhja-Rootsis elav põdrakarjus Lars Hendrik Labba. Filmirühm jälgis Lars Hendriku ja Lainiovuoma saamikogukonna tegemisi kolme aasta jooksul.
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»