Otsingutulemused

Me elame globaalse tarbimise ajastul, kus tarbimistempo üha kiireneb. Ei ole saladus, et moetööstus on selle tarbimisralli esirinnas. Tuhanded vabrikud kolmandas maailmas ei tooda mitte ainult rõivaid erinevatele suurfirmadele, vaid ka tonnide viisi mürgiseid jäätmeid. Moedisainer Reet Ausil on ambitsioonikas plaan muuta maailma. Ausile näib, et ainus viis kahjuliku moetööstusega võitlemiseks on süsteemi muutmine seestpoolt. Film “Moest väljas” jälgib Reet Ausi teekonda Tallinnast läbi Euroopa moelavade ja Lõuna-Ameerika puuvillaväljade otse masstootmise epitsentrisse Bangladeshi.

Liis Hirvoja on särav ja ambitsioonikas noor muusik, kes otsustas minna Londonisse, et täita oma unistus lauljaks saamisest. Suurlinnas läbilöömiseks on vaja lisaks talendile ka meeletut tahtejõudu. Liisi päevaplaan on minutitäpsusega paigas, seda täidavad lõputud bändiproovid ja pikad tunnid laste klaveriõpetajana. Film vaatleb energiast pakatava Liisi igapäevaelu lähedalt ja siiralt ning mõtiskleb, miks peaks üks noor eestlane kodumaalt ära kolima.

Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie minategelaseks on animafilmitegija Priit Tender, kellel käsil tšuktši muinasjutu “Ussinuumaja” ainetel joonisfilmi tegemine. Priitu intrigeerib miski muinasjutu sürreaalses sisus. Režissööride duo Priit Tender ja antropoloog Liivo Niglas viivad vaataja läbi mitmete rännakute otse maailma lõppu, kargele ja maalilisele ning kohati täiesti sürrealistlike arusaamadega maale, et leida jälgi Ussinuumajast. Püütakse mõista maailma, mis on loonud niivõrd kummalisi narratiive ja leida see maailm iseeneses, kohtudes millegi või kellegi väga teistsugusega.

Dora Gordine’i peeti oma hiilgeaeadel üheks andekaimaks skulptoriks maailmas. Sündinud Libaus, kasvanud, õppinud ja kujuriks saanud Tallinnas, staariks kerkinud Pariisis ja Kagu-Aasias, jäi Gordine lõpuks pidama Londonisse, kus ta end kunstimaailma absoluutsesse tippu töötas. Abielu kaudu krahvi pojaga õnnestus Gordine’il tungida ka briti aristokraatia ladvikusse. Tema tähelend tipnes 1963. aastal, mil ühe ta kuju avas kuninganna Elizabeth II isiklikult. Film võtab ülesandeks avastada ja käsitleda olulisemaid episoode tema elus, küsides pidevalt: kes ikkagi oli Dora Gordine?

Ukraina nimeka helilooja Valentin Silvestrovi jaoks on muusika kogu tema elu mõte. „Muusika, see on Maailma laul iseendast.” „Ma olen kuulus oma köögis. Ja sellest mulle aitab.“ Need sõnad väljendavad täpselt Silvestrovi muusika „stiihiat”. Oma muljeid heliloojast jagavad sõbrad ja head tuttavad Sofia Gubaidulina, Igor Blažkov, Andrei Volkonski, Tatjana Gridenko, Gidon Kremer, Arvo Pärt, Andres Mustonen jpt. Avaneb helilooja kujunemislugu ja loomingukreedo. Saame olla lähedal muusika loomisprotsessile koos maailma tippinterpreetidega ja võimaluse nautida tema hingeminevat muusikat.

Edukas ärinaine Maarika keerab selja kontoritarvete hulgimüügifirmale ja otsustab hakata tegelema uue müügitööga, pakkudes briti poissmeestele vallatuid nädalalõppe Tallinnas. Maarika loodab, et romuralli, täpsuslaskmine, pealinna ööklubid ja odavad prostituudid peaksid tema uuele ärile jõudsalt tulu tooma. Inglise poissmehed lasevad ennast Tallinnas mõnuga teenindada. Maarika äri jääb siiski soiku, aga juba mõlgub tal peas uus idee, kellele ja kuidas Eestimaa pealinna tutvustada.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

Pärast Teist maailmasõda otsustas Lääne luure aktiviseerida oma tegevust Balti riikides. Samal ajal valmis Moskvas plaan, mis nägi ette Lääne luuretalituse täieliku ülevõtmise. Inglise, Rootsi ja USA luure saatis Baltimaadesse pagulastest agente, kelle esimene kontakt kodumaal oli vale-metsavendadest koosnev KGB erirühm. Kulissid olid täiuslikud ja mäng kestis aastaid. Vähesed jäid ellu, üksikud pääsesid tagasi Läände. Nad vahetasid oma nime, unustasid kodumaa ja sugulased ning kadusid. Alustati otsast peale, teist elu teise mehena. Nüüd, 50 aastat hiljem, räägivad endised luurajad esimest korda oma kaotatud ja taasleitud elust.

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.

Vastukaaluks "Estonia" katastroofi põhjusi uurivatele raamatutele ja filmidele püüab see töö vaadata kannatanute hinge. Paljud, kelle lähedased viibisid tol saatuslikul ööl laeval, usuvad imedesse. Neid aitab usk ja oskus kadunuid enda lähedal hoida.