Otsingutulemused

Palanumäe talust on soetõbi viinud isa, ema ja vanema poja. Noorem, veel poisiohtu Hind näeb, et ta ei saa kehva talukohaga üksi hakkama. Vennale tulevaseks naiseks toodud Paabu on majatalituses osav ja meeldib Hinnule, kuid põllul ja heinamaal on vaja rohkem töökäsi. Sulasest Jaagust on rohkem tüli kui abi. Pakk-Rätsepa jutt, et keisri usku minnes saab soojal maal parema elu peale, ahvatleb Hindu, kuid mõisa- ja vallaülemusi ajab see ainult tigedaks - kuidas julgeb see piimahabe mitte tahta siin Liivimaal mõisat orjata?

Kui randröövlid eesotsas parun von Üxkülliga järjekordse laeva valemärgutulega karile eksitavad, ei kavatse nad laeval hingelistki ellu jätta. Ometi pääseb madrus Andreas talutüdruku Jaana ja mõni aasta tagasi von Üxkülli pärisorjusest põgenenud Matise abiga Tallinna. See tähendab von Üxkülli tegude ilmsikstulekut, ja parun saadab oma sulased tülikat tunnistajat püüdma. Need toovad aga kaasa hoopis Matise. Linnaõhk teeb vabaks, ja Matisest ongi saanud vaba mees, kes ei tõmba paruni ees küüru selga - mis tolle meelest on kõige karmimat nuhtlust väärt. Et see raekohtus hukkamõistu leiab, sütitab temas silmitu raevu.

Kui kaks Nõukogude Eesti noort, Juhan ja Linda Rootsis randuvad, on neil seljataha jäänud pikad ideoloogilised debatid sõpradega, mille ootamatuks tagajärjeks on mõrv. Noored ei tea, et siin kohtuvad nad inimestega, kes neid juba tükk aega on piiranud, et neid enda huvides ära kasutada. Kuigi kodumaalt püütakse neid aidata, kõnnivad nad ikkagi kuristiku serval.

Mari Põder on 50ndatel kolhoosi juhtides teeninud eeskujuliku esimehe tiitli, täites kindlal käel kõik kõrgemalt poolt tulnud ülesanded. Majand aga käib järjest alla. Parteikomitee saadab kohale instruktor Peeter Arro, kes näeb, et esinaine on inimeste jaoks hirmuvalitseja. Uue esimehe valimistel peab Mari taanduma. Võimust ilmajäämine on talle krahh ja ta asub oma positsiooni taastama isikukultuse ajal omandatud võtete abil.

Peeter Saarmann on kasvanud Toomas Raidma peres teadmisega, et tema isa suri sõjas ja ema evakuatsioonis. Peeter õpib ülikoolis ja valmistub abielluma. Remonti tehes juhtub talle ette ennesõjaaegne ajaleht, kus muuhulgas mainitakse ettevõtet "Juhan Laurisoo ja Ko". Kasuisas näib see äratavat süngeid mälestusi. Pulmapäeva eelõhtul tülitab Peetrit suvekohvikus keegi purjus mees, kes nimetab teda Laurisoo sohipojaks. Kui ta kasuisalt kuuleb tõde oma vanemate kohta, aimab ta, et see võib saada saatuslikuks tema tulevikuplaanidele.

1920ndate Nõukogude Venemaal ootavad teiste eestlaste seas Eestisse opteerumise luba neiu Agnes ja tema ema ning Agnese noorpõlvesõber, insener Karl Raudsepp oma kihlatu Ernaga. Armastus aga ei küsi inimeste plaanidest, viletsast elust ega üldisest vägivallaõhkkonnast. Karli ja Agnese vastastikused tunded äratavad Ernas sellise armukadeduse, et ta saadab Agnese peale tšekaasse valekaebuse. Tšekaa kätte sattunud Agnese ilu köidab nii komissar Miroštšenkot kui salaagent Hevelyni. Mõlemad otsustavad, et neiu peab saama tema omaks.