Otsingutulemused

On aasta 2017, valimiste aasta Keenias. Filmi autor Ken Saan suundub uurimisretkele provintsilinnadesse, et filmida seal toimuvaid vägivallaaktsioone. Ta kutsub endale teejuhiks vilunud rindeoperaatori Ivar Heinmaa. Film on üles ehitatud justkui telekool Ivar Heinmaa nippidega lahinguolukorras ellujäämiseks. Mehed sukelduvad otse lahingusse, rindeoperaator oma kaameraga ees ja autor oma kaameraga tema sabas.

2015. aasta riigikogu valimistel osalesid ka sõltumatud üksikkandidaadid. Tõeliste eluekspertidena avastavad nad, et sotsiaalne ebaõiglus ja poliitiline ebavõrdsus on liiga kaugele arenenud ning poliitmaastiku künkad tuleb ümber jagada.

Ühtne Eesti oli Teater NO99 loodud fiktiivne poliitiline liikumine, mida suur osa avalikkusest käsitles reaalse poliitilise jõuna. 24. märtsil 2010 toimunud pressikonverentsil teatati kavatsusest korraldada 7. mail Saku Suurhallis Ühtse Eesti suurkogu. Aktsiooni tutvustati teatriprojektina, kuid paljud uskusid Ühtsesse Eestisse kui reaalsesse poliitilisse jõudu. Mida lähemale jõudis 7. mai, seda enam küsis avalikkus, kas sünnib uus erakond? Dokumentaalfilm näitab manipulatsioone, emotsioone, hirme, bravuuri ja tahet, millest koosnes Ühtne Eesti. Sotsiaalne eksperiment valgustas läbi Eesti poliitika toimimismudelid ja Eesti valija ostsustamisvalikud. Kolm ja pool aastat hiljem on piisav aeg, et küsida: kas Ühtne Eesti muutis midagi?

Valimiskampaania ajal läheb ühe Eesti poliitiku kodusel peol kaduma suur summa raha. Loosse on segatud mõned peokülalised, kel on tõsiseid rahaprobleeme ja kes püüavad hakkama saada minevikus tehtud vigadega. Enesekindel poliitik aga ei pöördu kummalisel kombel politsei poole, vaid asub oma õigust nõudma jõuga.

NLKP 24. kongress Moskvas, Balti kett, 1985. aasta üldlaulupidu Tallinnas, Oktoobrirevolutsiooni 70. aastapäeva tähistamine, Vabaduse laul 1991 – need on vaid mõned episoodid arhiivipõhisest dokumentaalfilmist, milles jälgitakse president Arnold Rüütli tegemisi ajavahemikus 1971 – 1992. Sellesse aega mahtusid Eesti venestamispoliitika uus laine, perestroika ja taasiseseisvumine. Ellujäämine ja edukus sõltusid paindlikkusest ja kohanemisvõimest.

Edule orienteeritud ühiskonna halastamatus olelusvõitluses otsivad kohta kolm erineva sotsiaalse tausta ja maailmavaatega meest: anarhistlik luuser Georg, keskealine intellektuaal Peeter ja noor yuppie Arto. Kui pilvevaatleja Georg pole veel leidnud kohta elus, siis vabamees Peeter on selle kaotanud ning neist kahest on saanud "lootusetud luuserid“. Arto elu on seevastu täis väljakutseid ja õnnestumisi. Mehed üritavad sõnastada oma arusaamu elust, tööst, eneseteostusest, vabadusest. Need on igavikulised küsimused, millele vastamine nõuab julgust ja enesepaljastust.

Teistkordselt Riigiduumasse kandideeriva Siberi põliselaniku Jeremei Aipini elu valimiskampaania ajal. Aipinil tuleb võidelda nii hõimukaaslaste, kalapüügi ja põdrakasvatusega tegelevate põlisasukate, kui ka naftatootmises hõivatud Siberi elanike häälte eest. Samal ajal püüavad vastased teda moraalselt hävitada. Kompromiss kahe kultuuri vahel on aga võimatu. See selgub valimispäeva hommikul, kui Jeremei Aipin Kogalõmi linnas hääletama läheb ning avastab, et öö jooksul on tema nimi valimissedelitel maha tõmmatud. Filmis avanevad Siberi põlisrahva elustiil ja linnakultuuri vahelised vastuolud, aga ka Venemaa kõige naftarikkamas piirkonnas toimuva valimisvõitluse poliitilised ja inimlikud tagamaad.

Oktoober 1993. Võrumaa väikelinn Antsla valmistub kohalikeks valimisteks. Eakaid on palju, varaline kihistumine silmatorkav. Volikogusse pürgivad Sõltumatu ühenduse "Võrumaa", Rahvusliku Koonderakonna "Isamaa" ja pensionäride valimisliidu "Koostöö" esindajad. See kõik on Eesti minimudel, Eesti elu peegel, kust vaatavad vastu ühiskonda painavad pinged, valud ja mured, vähesed rõõmud ning suured ootused. Vanad seadused enam ei kehti ja uued ei ole veel juurdunud.

Filmikroonika pöördelistest kuudest (23. aprill - 6. oktoober 1992) Lennart Meri elus, mil Eesti esimene pärastsõjaaegne suursaadik Soome Vabariigis jõudis presidenditoolini. Kaamera jälgib Lennart Merit tema atraktiivsuses ja vastuolulisuses nii ametiasju ajades, valimiskampaania käigus kui ka kodus. Vaatajaile on antud võimalus kujundada oma nägemus Eesti teise iseseisvusaja esimesest presidendist. Filmis on kasutatud Eesti, Soome ja Islandi telearhiivide materjale.

Suurlinna tuled meelitavad paljusid, kes hellitavad lootusi õnnele. Siin leiavad teineteist ka Tildy ja Mike, Cecilia ja Karl - kaks paari, kelle elu võiks kulgeda koos. Ja siin on tänavad täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus.