Otsingutulemused

Nganassaanid on samojeedi rahvas Euraasia põhjapoolseimas piirkonnas Taimõri poolsaarel Krasnojarski krai Taimõri rajoonis. Nad räägivad uurali keelkonna põhja-samojeedi alamrühma kuuluvat keelt, nende kaugemad keelesugulased on soomlased, eestlased ja ungarlased. Keelemälu ulatub 10 000 aasta taha minevikku. Šamaan Demnime loitsimist ja lovesse langemist filmiti 16. juulil 1977 sünk­roonselt ligi kolmveerand tundi, "Linnutee tuultesse" läks sellest ainult väike osa. Demnime laulud on lindilt tõlkinud S. Turdagina ja A. Mihkels ning täiendavad oluliselt meie tead­misi selle väikese hõimu peadpööritavast luulelennust. Nganassaani šamaan Demnime, Dühode poeg Namtuso sugukonnast (1913-1980) oli toona 64-aastane. Film Demnime loitsimisrituaalist valmis 20 aastat hiljem.

See on film Viljandi kunstnikust, eksperimenteerijast ja avatud kosmosega inimesest Ants Grossist ja tema teooriatest. Käsitletakse küsimusi: mida mõista biolokatsiooni all, mis on transtsendentaalne meditatsioon, millal algab uus ajastu, kuidas ennast tema maalitud taimepiltidega ravida ja palju muud.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

Estonia lavastuse järgi seatud ballett-etenduses tantsivad Tallinna Koreograafiakooli õpilased. Osades: Tuhkatriinu - Kaie Kõrb, Prints – Juri Jekimov jt. Balletikatkendeid seob Muinasjutuvestja - Endrik Kerge.

On kevad. Liblikad, kes riputavad end talveuneks aida ja rehetoa lagedesse rippuma, ärkavad elule. Vana mees ja väike tüdruk mängivad peitust. See on ka peitusmäng ajaga, mis teeb meie kallal halastamatut tööd. Mark Soosaare eksperimentaalne autorifilm valmis 1973. aasta maikuus Mihkli-Jaani talus Läänemaal. Osalevad autori isa Johann Soosaar ja tütar Kadriann Soosaar.

Soomeugri ja samojeedi rahvaste ühisjuuri ning rännuteid otsivas-avastavas dokumentaalfilmis püütakse tungida Uurali keelkonna läteteni, jälgida soome-ugri ja samojeedi hõimude etnograafiat, folkloori ja igapäevaelu, taastada nende tuhandeaastaseid rännuteid oletatavast algkodust Siberist Läänemere ja Doonau äärde. Kamassi, neenetsi, handi, komi, mari ja karjala keele kõnelejaid on jäädvustatud nende igapäevases elukeskkonnas 1969-1970. aastail Neenetsimaal, Handi-Mansimaal, Usbekistanis, Komis, Marimaal, Karjalas ja Eestis. Filmi koondatud ja emotsionaalselt mõtestatud aines on igihaljas ning selle ajaloolis-kultuuriline väärtus vaid suureneb ajas.

Laulude ja tantsudega näärilugu lastele.