Otsingutulemused

Lugu pagulaselust ja kahest Eesti pagulasperest. Eestisse on 20 aasta jooksul elamisloa saanud ainult 60 erinevatest maailma riikidest pärit pagulast. Sri Lankalt kodusõja eest põgenenud Ananthan saabus Eestisse aastal 2006. Neli aastat hiljem õnnestus tal järele tuua ka oma naine ja kaks last. Pakistani võimudega pahuksisse sattunud Maroof saabus Eestisse 2011. aastal. Aasta hiljem tuli tema pere, seega nad alles kohanevad uue kultuuri ja uute kommetega.

Osa inimesi tunneb Eve Kruusi kui ranget kriminaaluurijat, osa teab teda hoopis armuliku kirikuõpetajana. Ja on neidki, kes juhtuvad kohtuma Evega mõlemas ametis. Kirikus vaimulikuna tegutseva Eve roll muutub risti vastupidiseks, kui ta vahetab valge rüü politseivormi vastu ja asub armu kuulutamise asemel ülekuulamistoas patte üles tähendama. Ühist võib leida neis kahes ametis siiski niipalju, et Eve valvab kannatava inimlapse hinge kirikus ning kuriteos kannatanu väärikust politseis. Mõlemas ametis võitleb Eve kurjuse vastu.

Saaremaa Ühisgümnaasiumi abituuriumieelne lend toob traditsiooniliselt juba 23. aastat järjest jõuluks lavale suure kabaree-etenduse, millega seejärel koolist väljaspoolgi etendusi antakse. Kirglikud dokumentaalkaadrid Saaremaa Ühisgümnaasiumi koolielust läbi 2011.aasta kabaree ettevalmistuste ja 23-aastase traditsiooni. Lavatagune ja -esine elu. Higi, pisarad ja veri. Armumised ja lahkumised. Loobumised ja võidud. See kõik jääb proovisaali, sest etendus peab olema laitmatu. Igal aastal on kabaree ühe lennu etendus, ühe lennu isetegemise rõõm.

Sukeldutakse meie rahvuslikku lemmikajaviitesse – joomisse. Peategelased on nutikaid ettevõtjaid, kes vaatamata öisele alkoholimüügikeelule üritavad seadusi üle kavaldada ja pakkuda alkoholi laenutamise teenust. Erik, vilunud ettevõtja, võitleb kohtus tarbijakaitsega, et oma äri edasi ajada. Jass ja Art, ettevõtluses sinisilmsed, kuid alkoholi vallas kogemustega kunstnikest sõbrad, alles alustavad seda teekonda. Erik on tõsimeelne viinalaenutaja. Jassi ja Arti stseenide taga võib aimata kavalat lavastust ja mõõdukat provokatiivsust.

Neli üle üheksakümneaastast juudi päritolu ja Eestis üles kasvanud vanadaami on olnud sõbrannad alates algkoolist. Seda sidet pole katkestanud ka suured katsumused elus nagu II maailmasõda ja Eesti vallutamine Hitleri vägede poolt. Vaatamata kõrgele eale hoiavad vanaprouad üksteisega ühendust pea iga päev. Film räägib loo traagilistest elusündmustest, kuid ei unusta ka huumorit.

Salme vallas Saaremaal nähakse UFOsid ja külmkingi, maasügavusest väljuvad viikingite luukered ja perekond Sõnajalgade tuulegeneraatorid ning külapoodi lendav helikopter peletab laiali lehmakarju. Siin eksisteerib kaks reaalsust, mis omavahel kokku ei saa.

Viiendat põlve seto laulik Valli on elanud juba üle 40 aasta Tallinnas. Oma igapäevase kontoritöö kõrvalt jätkab naine esivanemate traditsiooni - ta laulab ja mängib pilli edasi. Valli tajub teatavat identiteedikriisi, sest pealinnas on setu kultuuriga tegelemine suuresti kunstlik ja forsseeritud. Naise unistuseks on kutsuda Petserimaal asuvasse lapsepõlvekoju oma vanavanaema, tuntud setu lauliku Martina Iro kogu suguvõsa. Ta tahab korraldada ühe õige mälestusürituse, kus vanad setu kombed taas kord ausse tõsta.

14-aastane ratastoolipoiss Taavi proovib ajakirjanikuametit. Oma nutikate küsimustega pöördub ta erinevate inimeste poole. Taavi vestluskaaslasteks on samuti ratastoolis proua Sirje Hannit, ajakirjanik Priit Pullerits, näitleja Toomas Tross, vaimulik Philippe Jourdan ja Taavi vanaema. Taavi esitab lihtsaid, asjalikke, aga vahel väga keerulisi küsimusi, millele vastamine pole sugugi lihtne. Sünnib sild ja side inimeste vahel, keda tavaelu ei pruugi iialgi kokku viia. Taavi soovib filmis jääda nii iseendaks kui võimalik.

Kodutu Nadežda ei suuda leppida oma abikaasa surmaga ja loodab, et ühel päeval viib Jumal nad jälle kokku. Turvamees Oleg on kaotanud töö ja tervise. Tähtsateks tegelasteks on linateoses ka tuvid, piibellikud sulelised, kellest tänapäeval on saanud prügilinnud. Millest ammutada jõudu, kui kõik oluline on kadunud? Kas usust? Usust küll, aga millesse? Kummalise pildina kerkib keset halli magalarajooni Lasnamäel traditsiooniline õigeusu kirik. Kiriku juurde tuleb palju inimesi, kuid Nadežda ja Oleg peavad leidma oma lootuse ja armastuse mujalt.

Ühes Tallinna troostistus ja lagunevas puumajas elavad kirjanikud, kes ise ei hooli millestki ega kellestki, ka iseendast mitte. Kirjanikele on odav öömaja pelgupaik, aga võib muutuda ka lõksuks, millest on kahju lahkuda. Vaeste kirjanike maja on soodne ja boheemlik loomepaik. Siin otsitakse varjupaika keset mäslevat elutormi, õigustust oma eksistentsile kunstnikuna, sellega kaasnevale kannatusele, heidetakse selle üle nalja, aga paljastatakse ka oma varjatumaid, isiklikke ja valusaid tundeid - traagilisemat poolt, mis kunstniku narrimütsi alt ehk kohe väljagi ei paista.