Otsingutulemused

Tower, Bastille, Sing-Sing, Butõrka – neis kurjakuulutavates ehitistes kajab vastu rahvaste ajalugu. 1918. aasta veebruaris loodud Eesti vabariigis sai selliseks paigaks merekindluse suurtükipatarei kasarmusse rajatud Keskvangla, rahvasuus lihtsalt Patarei. Aegade jooksul on siin kinni peetud ühtaegu nii kurjategijaid kui maailmaparandajaid. Maailmavaateliste veendumuste tõttu siin viibinud inimeste meenutustes peegeldub kilde meie riigi ja Euroopagi XX sajandi loost.

Aristokraatliku hoiakuga Einar Laigna (1937) on väga mitmeplaaniline mees. Vastavalt sellele, mis tal parajasti teoksil, võib teda tituleerida filosoofiks, kultuuriloolaseks, teoloogiks, sõjaajaloolaseks, sõduriks ja sepaks. Laigna räägib avameelselt ja pikalt endast, oma arengust isiksusena. Tema kõikehõlmavavast monoloogist hoovab eneseusku ja totaalset enesekindlust. Eesti kaitseväe peainspektor Laigna võtab vaheldumisi sõduri, preestri, filosoofi ja võluri, kuninga ja käsitöölise hoiaku, mõtestades maailma ja iseennast.

Kroonika- ja dokumentaalfilmide operaator Semjon Školnikov (s 1918), alustas filmimist rindeoperaatorina ja 1948. aastast asus tööle Eestisse Tallinna Kinostuudiosse (hilisem Tallinnfilm). Ta oli 377 kinoringvaate Nõukogude Eesti valmimise juures, režisöörina on ta teinud ka 60 dokumnetaalfilmi. Semjon Školnikovi meenutuste vahele on pikitud rohkelt arhiivikaadreid, mis annavad pildi operaatorist endast kui ka nõukogude ajastust, mida ta filmis.

Metsavendade aastakümnete pikkune meeleheitlik vastupanu ei andnud loodetud tulemusi. Nad ei suutnud vabastada Eestit võõrvõimu ikkest ega hoida ennast ja omakseid. Siiski tõestasid nad järgnevale sugupõlvele, et iseseisev Eesti oli midagi, mille eest tasus võidelda ja surra. 13 endist metsavenda, meest ja naist, meenutavad oma metsavennalugu, räägivad mälestuskilde metsa minemise ajenditest, julgeoleku haarangutest, sissisõja taktikast, reetmistest, vangilangemisest, ülekuulamistest jpm. Sõna saavad Ilmar ja Ilse Kivisild, Olav Sööt, August Hatto, Henno Ernits, Oskar Roosi, Aleksander Õismaa, Vilhelmine Lääts, Viktor Paljula, Aksel Viisut, Hilja Sarapuu, Alfred Käärmann ja Aksel Mõttus.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Eesti välisdelegatsiooni palvel otsustas Briti valitsus 20. novembril 1918 saata Soome lahele oma laevastiku, millega otsustati suuresti Vabadussõja saatus. Missiooni käigus kaotasid inglased Eesti vetes mitu laeva. Üks neist, miinitraaler Myrtle uppus Saaremaa looderannikul. Laeva vrakk avastati juhuslikult varandust jahtides. Hiljem korraldati Meremuuseumi merearheoloogi Vello Mässi juhtimisel vraki juurde uurimisekspeditsioon. Briti mereväe rolli Eesti iseseisvuse saavutamisel kommenteerivad vene ajaloolane Vitali Pirogov, Briti Impeeriumi Sõjamuuseumi inglise ajaloolane Terry Charman ja ajaleht Observer ajakirjanik Neal Asherson.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.

Dokumentaalne jutustus aadlisoost poolatari Maria Kruszewska ja Viljandimaa talupoja, Eesti vägede ülemjuhatajaks tõusnud Johan Laidoneri armastusest, elust ja saatusest. Eluloofilmis on kasutatud rohkesti dokumentaalseid filmi- ja fotomaterjale.

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.

1915. aasta mais torpedeeris Saksa allveelaev U-26 Nõva lähistel 100 meetri pikkust miinilaeva, mis läks põhja koos ligemale 300 meremehega. "Jenissei" on senini ainus leitud Tsaari-Venemaa sõjalaev, mis on nii palju säilinud, et seda on võimalik uurida ja dokumenteerida. 1997.a. suvel toimus Meremuuseumil koostöös Rootsi Kuningliku Tehnoloogiainstituudiga ja Rootsi tuntud mereuurija Bengt Griselliga ekspeditsioon laeva vrakile.