Otsingutulemused

1960-70ndad tõid nõukogude Eesti halli ja etableerunud kultuuripilti uue laine andekaid noori poeete ja kirjanikke, maalikunstnikke ja teatriuuendajaid. Käes oli muutuste aeg ja tunda oli vaba mõtte sündi. Evald Hermaküla alustas oma teatriteed noore, vihase geeniusena “Vanemuise” teatris, kus tõi lavale mitu siiani legendaarset lavastust. Ta oli teatriuuenduse peamine eestvedaja. Hermaküla suund oli selge – eemale tekstist ja mõistuspärasusest alateadvuse poole. Täispikk dokumentaalfilm räägib loo autori kasuisast Evald Hermakülast (1941-2000), karismaatilisest näitlejast, lavastajast ja väsimatust teatriuuendajast. Filmis segunevad lavastuslikud ja autori isiklikud mälupildid dokumentaalse arhiivimaterjaliga ning Hermaküla kaasaegsete mõtetega teatrist, elust ja surmast. Film uurib lavastaja ja kunstniku loomepsühholoogiat ja ...

Pöördelistel üheksakümnendatel oli äärmiselt oluline, et eesti keelest saaks riigikeel ning selleks pidi vastu võetama keeleseadus. Mati Hint oli keeleseaduse ideoloog ja tänu tema julgusele nurjusid katsed seda viimasel hetkel muuta. Nii tõigi tema mässumeelsus kasu Eesti riigile. Mati Hint suri 5. detsembril 2019. aastal, just samal päeval lõppes ka Eesti keele aasta. Film uurib, missugune roll oli Lõuna-Eesti viljakatel maastikel ja karmil ajalool kompromissitu loomuse ja mässaja vaimuisiksuse kujunemisel. Filmis räägivad Mati Hindist tema kolleegid ülikoolidest, üliõpilased, keeleteadlased ja lähedased. Tema elutöö ja isiksus avanevad uutest aspektidest. Ka Mati ise on veel kohal oma veidi toriseval, ent kindlal ja hoolival moel.

Film tutvustab nn. Kunda lahe looduskaitselugu 1992.-1993. aastal, kui tõkestati Kunda sadama kaks laienemisplaani - 1992. aasta talvel Letipeale ja 1993. aasta talvel Toolsele. Kuni lõppkokkuvõttes jäi sadam ajaloolisse paikka.

Kas linna planeeritakse autodele või inimestele? See küsimus kerkib aina teravamalt. Sõnades luuakse küll helget tulevikku, kuid teod ja investeeringud räägivad tihti vastupidisest. Maria Uppini dokumentaalfilm uurib, kui keeruline on ellu viia suuremat visiooni, mis nüüdisajastaks linnaruumi Eestis. Vastandliku loojapaari loo kaudu näeme laiemalt võitlust ja muret elukeskkonna ja selle kvaliteedi pärast.

Dokumentaalfilm portreteerib hinnatud laulupidude dirigenti ja muusikaõpetajat Lydia Rahulat, kes on lastesse muusikaarmastust süstinud juba üle viie aastakümne. Kuid tema elutöö on siiski Tallinna Poistekoor, kus Lydia taktikepi all on meesteks sirgunud mitu põlvkonda poisse. Lydia ei aja taga ainult noote, lisaks lauluoskuse treenimisele on ta neist kasvatanud ka härrasmehed. "Päris suur hulk Eesti meestest on tänu temale palju paremad mehed," ütleb filmis dirigent Siim Aimla, kes laulis Rahula käe all RAM-i ettevalmistuskooris. Nende meeste seas on ka paljud tänaseks tuntud lauljad ja muusikud, nagu Koit Toome, Karl-Erik Taukar, Uku Suviste, Artjom Savitski, Mikk Saar ja muidugi Lydia poeg, Tomi Rahula. ...

Maria karjäär sai alguse Kuressaare Muusikakoolist, kus talle kohe algusest peale oli selge, et ta tahab saada artistiks. Taani konservatooriumisse jõudis ta seetõttu, et tahtis juba lapsest peale, et mängitaks tema muusikat, Eestis aga sunniti teda mängima vanu tuntud heliloojaid. Maria Fausti loominguline allikas on tugevalt seotud tema nooruse ja trauma motiiviga. See kõik on tema loomingus üldsemalt üles tõstnud naisküsimuse ja selle, kuidas äärmiselt meestekeskses muusikamaailmas läbi lüüa. Filmi sündmustik põimub tihedalt Maria Saaremaal elava ema Tatjanaga, kellega tal meeldib kalal käia ja mõtiskleda elu olemuse üle. Oluline inimene Maria jaoks on tema mees Ned Ferm, kes on pärit Ameerikast. ...

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Kuidas sai alguse Marju Läniku üle neljakümneaastapikkune edukas ning glamuurne lavakarjäär ja millist elu elab ta tänases Eestis? Kaamera jälgis popdiiva tegemisi ligi aasta jooksul ning esmakordselt avab muusikale erakordselt pühendunud naine ennast vaatajatele nii põhjalikult ja ausalt. Vilunud autojuhina tuntud Marju võtab meid kaasa esinemistele nii suurtel lavadel, moodsates klubides, kui ka armsatel väikestel juubelipidudel. Kuid mis on see, mida Marju oma elus kõige rohkem kahetseb?

Jaanus Nõgisto soovib dokumentaalfilmiga jutustada loo Mati Karminist - inimesest ja kunstnikust, kes hoolimata tema sees ja ümber lehvivatest lohedest on jätmas kustumatut jälge meid ümbritsevasse avalikku ruumi. Loo suurelt unistamisest ja oma mastaapsete ideede teostamisest läbi terase, marmori ja pronksi. Õnnestumisest ja rängast pettumisest, enesekindlusest ja eksirännakutest. Mõtestame tema loomingut läbi 4 aastakümne ja kunstniku muutumise ajas. Telerezhissöör Jüri Tallinna videoarhiiv annab selleks nii lisaväärtuse, motivatsiooni kui võimaluse autoripoolseks kummarduseks oma õpetajale, kes hoolis Mati Karminist, Marie Underist ja Jaapani aiast.

Eesti naiste motospordi täht Keity Meier on unistanud MMile minekust aastaid. Puuduvate finantside leidmiseks korraldavad Keity ja tema elukaaslane Kristel ülikeerulise ja eluohtliku triki, et Keityle nähtavust luua. Jagades elu garaažide ja mikrobussi vahet, millesse on pakitud ka Keity tsikkel, teevad need kaks naist kõik, et Keity saaks treenida ja võistelda. Usk, armastus ja eneseületus on nende Põhjanael.