Otsingutulemused

Eesti keele üht lähemat sugulast - liivi keelt suudab tänapäeval kõneleda ehk paarkümmend inimest. Aga inimesi, kes liivi keeles laulda oskavad, on palju rohkem ja neid tuleb üha juurde. Kas rahvus elab, kui selle keeles veel lauldakse? Kas liivlased saavad oma iseolemise läbi laulmise elus hoida, ennast rahvusena ehk taasluuagi? Jälgitakse noore liivi laulja Julgī Stalte elu mitmete keelte ja kultuuride kokkupuuteväljas. End liivlasena identifitseerinud, on Lätis sündinud Stalte võtnud kohuseks omal moel, lauldes väikese rahvakillu eest seista.

Pankrotistunud telejaama kostüümikunstnik Alice, õmbleja Ada ja grimeerija Jana otsustavad luua oma firma. Nad sisustavad vanas tehasehoones ateljee, ostavad võlgu ära tulekahjust päästetud kostüümilao inventari ja asuvad riietama inimesi nende unistuste ja igatsuste kostüümidesse. Nad on valmis firma edendamiseks lõputult ohverdama oma jõudu, aega, isiklikke suhteid ja loovaid ideid. Klientide eriskummaliste soovide täitmisega saavad nad hiilgavalt hakkama, kuid nende loomingulisse mängumaailma murrab jõhkralt sisse raha-, kuulsuse- ja naudingujanu.

Joonisfilm räägib inimeste ja muude elusolendite suhete kaudu, et elu võib olla kohati mitmekesisem ja ootamatum, kui see esmapilgul näib. Indiviidil on õigus valida oma tee keerulises maailmas.

Film tutvustab Venetsueelas elavat eesti päritolu suurettevõtjat ja kunstikogujat Harry Männilit. See on portree mehest, kelles on peidus nii suurekaliibriline ärimees, diplomaat, kui ka maailmatasemel kunstitundja ja metseen, kes on käänulise elutee õppetundide ja sihikindlusega jõudnud ärieliiti. Üle aastakümnete kodumaast eemalolekut on ta taas leidnud ka sideme Eestiga.

Vana talumees Karl Peterson elab üksinda oma lagunevas majas inimtühjaks jäänud Uus-Kiislova külas, kus kunagi asus tema õitsev talu. Hoolimata sõjast, küüditamistest, kollektiviseerimisest, rekvireerimisest ja muudest inimsusvastastest tegudest, ei astunud ta kolhoosi. Ei aidanud hirmutamine, vägivald ega vangla. Karl jutustab oma raskest, aga sõltumatust elust ja vaiksest, kuid visast vastupanust nõukogude korrale.

Pärnu rajooni ühest parimast, Edasi kolhoosist, mis tähistas oma 35.aastapäeva. Nende aastate jooksul on saavutatud palju, ilmast sõltumata on saagid stabiilsed ja majandustulemused head. Aruka töökorraldusega on lahendatud kaadri- ja olmeprobleemid. Seetõttu tahetakse siia ka elama tulla. Filmis räägivad Edasi kolhoosi esimees Vello Prints, peaagronoom Arnold Erm, peazootehnik Toomas Ott, agronoom Ilmar Looring. Tutvume Halliku, Kera ning Blande perekondadega.

Eestimaast kaugel Jaapani mere ääres elavad eestlased ei ole unustanud oma emakeelt ja kodumaad. 19. sajandi lõpus väljarännanute järeltulijad on harjunud Kaug-Ida rahvaste kommete ja eluviisidega. Töötegemine ja laulmine on alati au sees. Eestlased on eluga Jaapani mere kaldal rahul.

Aravete kolhoos Kõrvemaal on "Vargamäe üleaedne". Lühiintervjuud kolhoosi esimehe Alar Ainumäe ja terve rea aravetelastest spetsialistidega - osakonnajuhataja ja hobusekasvatuse entusiasti Arved Tootsiga, traktorist-mehhanisaator Argo Kuuliga, seakasvatuse brigadir Ruth Lumistega, mehhanisaator Arvo Heinsaarega, ehitusosakonna juhataja Udo Tomanniga.

Metallikunstnik ja kunstipedagoog Salme Raunam teeb kohrutustööd ja kirjeldab oma tegevust. Kunstniku abikaasa, maalikunstnik Oskar Raunam ja nende perekond. Kunstiinstituut ja Salme oma õpilastega. Raunamite suvekodu Türisalus. Salme juhendab oma tütart, kes proovib kohrutamist.

Siberis Tšeljabinski lähedal eestlaste uusasukate külas käisid juttu ajamas ja filmimas Ülo Tootsen, Rein Nurk, Tõnu Kalle.