Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (86)

Kandlekuusk

Juhan Lepasaar ja tema mõtted filmis "Kandlekuusk"

1994 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Rein Maran

Filmi kangelaseks on Alutaguse looduseuurija Juhan Lepasaar.

Filmi peategelaseks on looduseuurija Juhan Lepasaar. Iseolemine, rikkuste otsimine iseendas ja ümbritsevas teevad sellest mehest harukordselt rikka, sisemiselt tervikliku ning elujõulise inimese. Juhan Lepasaare elus ja iseloomus leidub jooni, mis on iseloomulikud kogu meie rahvale, olles aidanud eestlastel püsima jääda.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Naksitrallid

Eno Raua lasteraamatu "Naksitrallid" motiividel

1990 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Avo Paistik

Avo Paistiku täispikk joonisfilm kolmest suurest sõbrast ja alati abivalmis naksitrallidest.

Eno Raua populaarse lasteraamatu "Naksitrallid" ainetel põhinev Tallinnfilmi esimene täispikk joonisfilm naksitrallidest, kes aitavad ühel väikelinnal vabaneda kasside terrorist, kuid põhjustavad tahtmatult uue probleemi – rotiuputuse. Kolm naksitralli – Sammalhabe, Kingpool ja Muhv saavad sõpradeks ning rändavad punase furgoonautoga mööda suviseid radu. Rahuliku idülli rikuvad väikelinna elanikke terroriseerivad kassid. Abivalmis naksitrallid vabastavad linnakese kassidest, kuid see toob kaasa uue nuhtluse – rotid. Jälle asuvad naksitrallid tegutsema, et taastada kaduma läinud tasakaal.
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti merikotkas

1989 | Populaarteaduslikud filmid | Režissöör: Peep Puks, Arvo Vilu

Inimese ja keskkonna hävitav mõju haruldastele merikotkastele Eestis ja töö nende kaitsel.

Meie ainsale elukutselisele kotkaste uurijale Einar Tammurile on teada kõik 23 merikotka pesitsuspaika Eestis. Tihedas koostöös Läänemeremaade teadlastega teeb ta kõik endast oleneva, et hoida alles selle punasesse raamatusse kantud linnu asurkonda siinmail. Ja seda kõike järjest süveneva ökoloogilise kriisi tingimustes.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti siseveed

1989 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Õppefilmid | Režissöör: Heli Speek

Õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete seisukorrast.

Eesti NSV Riikliku Hariduskomitee tellitud õppefilm Eesti jõgede toiterežiimist, järvede põhitüüpidest ja sisevete ökoloogilisest seisukorrast. Rännak Eesti jõgede ja järvede ääres. Diktoritekst on rikkalikult kaetud poeetiliste katteplaanidega. Kaadrites suuremad ja väiksemad jõed ning järved, kosed, sillad; veekogude äärsed majad, hooned kirikud, kindlused, sadamad; inimesed, loodus, loomad ja veetaimed jpm.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teade parlamendile

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Valentin Kuik

Valentin Kuigi dokumentaalfilm hantide elu-olust nõukogulikus tänapäevas ja väikese põlisrahva väljasuretamisest Lääne-Siberis.

Lääne-Siber, kus handid elavad, on kuulus oma suurte põdrakarjade, kalarikaste jõgede ja karusloomade poolest. Aga ka nafta poolest, mille kiirendatud tootmine tõi neile aladele uued inimesed. Handi rahvusringkonna elanike arv kasvas uute tulijate arvel üle kümne korra. Varasem handi linn Pim sai nimeks Ljantorsk, põhilise naftaleiukoha Ljantori järgi ja linna asustasid naftatöölised – üle Nõukogude Liidu kokkusõitnud eri rahvuste esindajad, kes on põlisrahva tõrjunud metsaaladele.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Toorumi pojad

Hantide karupeied

1989 | Dokumentaalfilmid, Antropoloogiafilm | Režissöör: Lennart Meri

Lennart Meri dokumentaalfilm toob vaatajani iidse hantide karupeierituaali, mis on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal.

Iidne hantide karupeierituaal, vanusega pea 3000 aastat, on jäädvustatud Lääne-Siberis Handi-Mansimaal Obi lisajõe Agani kaldal Tõltšinite suvelaagris 1985. aasta septembris ja 1988. aasta augustis. Hantide mütoloogia kohaselt on karu nende hõimu esiisa ja ülijumala Toremi poeg. Karu tapmist võrdsustavad kütid esiisa tapmisega ja selle veretöö lunastamiseks korraldataksegi laulude ja tantsudega pidulikud peied, mis kestavad päikesetõusust loojanguni neli-viis päeva järjest. Karupeiedel osales vanade laulude mäletajaid, kes saabusid rituaali ajaks kohale sadade kilomeetrite kauguselt.
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jõulud Siimu talus

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vallo Kepp

Eesti jõulukombestik, vana-aastaõhtu tubased mängud ja aastaalguse tegemised.

Mänguline dokumentaalfilm tutvustab eesti jõulukombestikku, vana-aastaõhtu tubaseid mänge ja aastaalguse tegemisi. Läänemaal Kinksi külas Siimu talus mängivad kaasa Jaan Kreek vanaperemehena, Adeele Laasi vanaperenaisena, kohal on näärisokud ja karud. Osalevad ansambel Leigarid Kristjan Toropi ja Kalev Järvela juhtimisel ning Tallinna 36. keskkooli lapsed.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Muistse mere laulud

1988 | Muusikafilmid, Kontsertfilm | Režissöör: Jüri Tallinn

RAM esitamas Veljo Tormise loomingut

Veljo Tormise "Muistse mere laulud" Riikliku Akadeemilise Meeskoori esituses, dirigent Olev Oja
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Naksitrallid II

1987 | Animafilmid, Joonisfilm | Režissöör: Avo Paistik

Teine osa Eno Raua samanimelise lasteraamatu ainetel tehtud joonisfilmist, mis räägib kolme naksitralli - Sammalhabeme, Kingpooli ja Muhvi seiklustest.

Teine osa Eno Raua samanimelise lasteraamatu ainetel tehtud filmist, mis räägib kolme Naksitralli - Sammalhabeme, Kingpooli ja Muhvi tegemistest. Filmivaataja saab kaasa elada nende põnevatele seiklustele linna päästmisel rottide käest.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ühepuulootsik

ehk aastaring Halliste ja Raudna jõe kallastel

1986 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Mark Soosaar dokumentaallugu vanast paadimeistrist ja ühepuulootsiku tahumisest.

Soomaal Tipu külas elav vana paadimeister Jaan Rahumaa teeb haavapuust ühepuulootsikut, asendamatut sõiduvahendit kevadise suurvee ajal. Jäädvustatud on ühepuulootsiku valmimise lugu, mis saab alguse haavapuu langetamisest metsas ja järgnevad muud tööd: tahumine, paadi parraste kuumutamine lõkke ja kuuma vee abil, parraste lahti painutamine ja paadile kuju andmine. Suurvee aegu läheb Jaan külla Karuskose talu perenaisele Lilli Liinsonile, kes soovib, et paadimeister talle ühepuulootsiku ehitaks.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»