Otsingutulemused

Kuningatütar Elisel on üksteist venda, kelle kuri võõrasema on moondanud luikedeks. Nõidusest vabastamiseks tuleb Elisel kududa igaühele neist nõgesesärk, lausumata kogu selle töö tegemise jooksul ainsatki sõna, muidu vennad hukkuvad. Elise mõistatuslik vaikimine ja kummaline töö annavad aga võimaluse kurjadele jõududele, mis püüavad hävitada usaldust ja armastust.

Heino Parsi eksperimentaalne film-poeem elu tärkamisest maailmas, selle arengust ja ühtsusest.

Film jaguneb mõtteliselt kolme ossa. Esimene peatükk on pühendatud iidsetele mälukandjatele, nagu Karjala kaljujoonised, Kalevala-värss, hantide karupeied. Ringkäik minevikus on põimitud müütilise muinasajalooga, kuid tõmbab paralleele tänapäevaga. Teises osas jutustab Lennart Meri soome rahvaluulekoguja Elias Lönnroti külaskäigust Eestisse ja tema kohtumistest Eesti vaimuinimestega 1844. aastal. Huvi eesti keele vastu ja sõprus Faehlmanniga vihjab vastastikusele mõjule meeste töös “Kalevala” ja “Kalevipoja” koostamisel. Kolmandas osas taaselustatakse Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Tõnu Kaljustega Veljo Tormise kooriteose „Raua needmine“ filmiettekandes muistne rauasulatus- ja sepistamisrituaal.

Hellitatud ja isekas kuningatütar Karoliine satub rännuteel kokku sookollide ja unehaldjatega, näki ja libahundiga ning röövlikamp tassib ta oma koopasse. Tal on küll osav ja abivalmis kaaslane Kaspar, kuid eelkõige peab ta vabanema isepäisusest ja hoolimatusest. Tasapisi kogub neiu vaprust ja südametarkust, mis seiklusrikka teekonna lõpul viib ta selguse ja armastuseni.

Filmi aluseks on rahvalaul neiust, kes põlgab ära kaks kosilast - Päikese ja Kuu - ning valib endale kaasaks kolmanda - Tähe.

Film on pühendatud maaparandusele, põllutööriistadele ja eesti pinnase omapärale, mittemustmullavööndile. Eriliselt pööratakse tähelepanu melioratsioonile ja mullaharimisele, aga samuti mullaharimismasinate mõistuspärasele kasutamisele suurtootmises. Samuti käsitletakse inimese suhet haritava maaga, õigemini selle seose võõrandumise momente. Autorid on valinud aktiivse publitsistliku väljenduslaadi nii pildis kui ka sõnas.

Laanehurtsikus elutseva kollipere pesamuna Nukitsamees saab endale ühel ilusal hommikul hoidja. See on väike tüdruk Iti, kelle nõiamoor on koos venna Kustiga metsa meelitanud, et lapsed oma majapidamises tööle panna. Iti näeb kiusliku jõmpsikaga palju vaeva, kuid tal jätkub kannatust ja tasapisi taltub Nukitsamees - nii kutsub Iti teda tema sarvemuksude pärast. Kui õde ja vend nõiamajast põgenema pääsevad, ei taha väike poisipõnn Itist maha jääda. Kuid Iti ja Kusti kodu on hoopis teistsugune kui metsas ja Nukitsamees peab otsustama, kuhu ta õieti kuulub.

Vilsandi rahvuspark, Saaremaa lääneservas asuv Baltimaade vanim looduskaitseala hõlmab ligi sada saart, millest Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Siin on kodu leidnud rikkalikult linnu- ja taimeliike, sest mõni tuhat aastat tagasi asus see saar ja tema kaaslased vee all. Kuidas areneb Vilsandi suhteliselt noor biosfäär, see on siinsete loodusuurijate peateema.

Neljaosalises õppefilmis püütakse erinevates osades lahti mõtestada kunstiõpetuse ja kunstialase töökasvatuse põhilisi sõlmpunkte Eesti koolides. Siin on ka unikaalseid kaadreid Muhu roosijatest ja vanimast Hellamaa kooli käsitööõpetajast. Valminud Eesti NSV haridusministeeriumi tellimusel.

Kujundlik portreevisand põimib kokkku kolm erinevat isiksust ja oma andele pühendunud loojat. Tantsijanna Elonna Spriit, rahvatantsupedagoog ja mitme tuntud rahvatantsuseade autor Kai Leete ning kandlemeister Eduard Uibo – kõiki neid kannustab soov luua nii kaua, kui aastaid on antud.