Otsingutulemused

Eestit okupeerinud võõrvägede jaoks oli kahjustamata loodus ja terve elukeskkonna säilitamine teisejärguline. Nõukogude kindralid paigutasid keskkonnaohtlikud baasid enamasti Eesti looduskaunitesse paikadesse, valgalade ja veekogude lähedusse. Eestis oli Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti, sealhulgas viis lennuvälja, üle 50 raketibaasi, polügoonid jm. Taasiseseisvumise järel on meie keskkonnakaitsjaid vaevanud ebakindlus – kas on leitud ja kahjutuks tehtud kõik reostusallikad ja maapõues peituvad ohtlike ainete jäägid.

Avakaadris on Eesti kaardil märgitud piirkonnad, kus paiknesid Nõukogude okupatsiooniaegsed militaarobjektid. Tavaliselt asusid need looduskaunites kohtades, järvede ja jõgede läheduses. 1991. a seisuga oli Eestis Nõukogude sõjaväe kasutuses ligi 1565 militaarobjekti kogupindalaga 871 km2, mis on ligi 2% Eesti Vabariigi territooriumist. Nüüdseks on ehitised juhuslike rüüstajate ja loodusjõudude poolt lõhutud.

Portreefilm maalt linna tulnud tüdrukust, kes loodab paremale tulevikule ja tuleb pealinna müüma oma keha, leidmaks õnne ja teenistust. Ilustamata lugu hakkajast noorest naisest, kes on valinud raske ja tihti isegi ohtliku ameti "meesterahva teenijana". Film jälgib rõõmsameelse tütarlapse naiivseid tulevikulootusi ja raskeid katsumusi neokapitalistlikus Eestis 1990ndate aastate alguses.

Film nelja Kesk-Eesti uustaluniku elust 90ndate algusaastatel, mida iseloomustavad algelisel järjel olevad talud, kasinad elamistingimused ja raske igapäevane töö. Talunikke kummitab teadmatus tuleviku ees, kuid keegi ei kurda oma saatuse üle. Inimesed teavad, mida nad maaga teha tahavad - seepärast ei aita virisemine, vaid tegutsemine. Paraku ei huvita nende käekäik ja elu-olu kedagi peale talumeeste endi.

Eestlane Heino Lipp oli Teise maailmasõja järgseil aastail Euroopa parim kuulitõukaja ja selle ala Euroopa rekordiomanik. Ta oli 1940ndate lõpus maailma parim kümnevõistleja, ent Londoni olümpiamängudel võitis kuldmedali ühendriiklane Robert Mathias. 12-kordne Nõukogude Liidu ja 21-kordne Eesti meister Heino Lipp ei pääsenud ühelegi väljaspool N Liitu peetud võistlusele. Miks? Vastuseid küsimustele jagab Heino Lipp ise, tema kaaslased ning omaaegsed ametiisikud.

Igas lahutavas seinas leidub uks. Ühendav uks. Victor leiab sellise ukse. Näota ja nimeta Victor on valmis minema. Iga minek on ka saabumine. Iga saabumine pole aga tagasijõudmine. Victor on alustanud ohtlikku mängu.

Film ühe põlisrahva saatusest. Administratiivse reformiga moodustati Nõukogude Liidus 1924. aastal Burjaat-Mongoolias evengide rahvuslik territoriaalne piirkond. Tõeline pealetung evengide ajaloolisele asualale hakkas aga Tunguusi kivisöebasseini avastamise ja evitamisega kolmekümnendatel aastatel ja kulmineerus Baikal-Amuuri magistraalraudtee rajamisega 1970-80-ndatel. Asjaolust, et trass hävitab selle piirkonna põlisasukate aastatuhandete vanuse elukeskkonna, vaikiti.

Konstantin Pätsi elu oli eesti rahva ja tema tuleviku teenistuses. Olles Päästekomitee esimees, Ajutise Valitsuse pea- ja sõjaminister, riigivanem, riigihoidja ja lõpuks president, suutis ta lepitada erimeelsusi ja tasandada kirgi ühtse Eesti nimel. Filmis on kasutatud ohtralt arhiivimaterjali ja ajaloolisi dokumente, mis annavad ettekujutuse esimese iseseisvusaja paljudest sündmustest ja ka argielust.

Film on Eesti meestest sõdades. Minevikumälestusi pajatavad Theodor Andersson, Aldur Saar, Aleksander Vutt, Oskar Uluots, Vambola Tammiksaar, Johannes Tammiksaar, August Helistvee, Harry Rent, Raul Kuutma jt. Filmis on kasutatud palju kroonikakaadreid ning vanu fotosid.

Randlased ja Eesti rannaküla on seitsmekümne aasta jooksul elanud läbi traagilisi muutusi, millest film räägibki. Vabast randlasest tehti 1940ndatel kalurikolhoosi liige. Meri tarastati. Rannakülad tühjenesid. Jäädvustatud on 1990ndate üleminekuaeg, mil kalurikolhoosid lagunesid ning tekkisid kooperatiivid ja ühistud.