Otsingutulemused

Tänapäeva reality-ühiskonda pilav animafilm võiks olla meie lähituleviku kunstiline käsitlus. Meedia mängib üha suuremat rolli ühiskondliku elu korraldamises. Üha täpsemaid tulemusi saadaks arvamusuuringutes. Üha kiiremini suudavad ülisuured kompaniid laia tarbijaskonna soovidele vastu tulla ja ennast selle järgi muuta. Tulemuseks on labane ja jõhker "moodne maailm".

Kari sõjas räsida saanud ja näljaseid rotte püüab mürsulehtrisse aheldatud ning surmavalt haavatud noorsõdurilt saada vastust küsimusele, kes on Lili Marleen. On see mälestuspilt esimesest armastusest või esimesest vahekorrast oma igapäevast leiba teeniva prostituudiga. Lili Marleen pole vaid kauge kangelanna laulust, igal sõdurpoisil on oma Lili, olgu see tema esimene kooliaegne armastus või pelgalt ettekujutelm. Ent alati, mis ka ei juhtuks, ootab ta oma sõdurit kasarmu ees laterna all.

11. septembril 1997 vapustas Eestit tragöödia, kus Eesti kaitsevägi kandis rahuaja tingimustes ajaloo suurima kaotuse: sõjaväeõppusel hukkus 14 noort meest. Film analüüsib tragöödiast tulenevat süü ja süütuse dilemmat ning uurib toimunu tagajärgi inimhingele, muutusi inimpsüühikas ja isiksustes. Taustaks noor Eesti riik.

Ühel ööl kogunevad Karahundži platool kentsakad nukud, eri aegadel ja kultuurides loodud jumalakujud. Samal ajal prinditakse tehnokeskustes välja kõiki tähekombinatsioone kõigis kirjakeeltes. Jumalate nimede kirjapanek toob Tiibeti kosmogoonilise müüdi järgi kaasa universumi lõpu. Looja on otsustanud jumalaid enne lõppu omavahel tutvustada. Kirju kamp isekaid puuslikke on üsna veendunud, et on ainujumalad. Selle tõdemuse sisendasid neile inimesed. Jumalad võidavad looja sümpaatia ja muusikakeeles suhtlev õnnistegija lükkab maailmalõpu edasi, lisades ladina tähestikku veel ühe tähemärgi. Aga meie galaktika teises otsas tegelevad mingid mõistusega olendid sama asjaga.

Dokumentaalfilm uurib kunagises idablokis ja ka Eestis leviva nõukanostalgia põhjusi. Optimistlikke filmikaadreid elust Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis kommenteerivad kunagised vabadusvõitlejad Lagle Parek, Tiit Madisson ja Tunne Kelam, analüüsides kriitiliselt nii tollaseid kui praeguseid ideoloogilisi klišeesid.

Kas inimene suudab oma ostukirge ohjes hoida? Kas lõpututes reklaami- ja müügikampaaniates suudetakse säilitada kainet mõistust? Leidub ka selliseid, kes elavad õnnelikult ilma liigsete asjadeta. Filmi kolm peategelast on Heateo sihtasutuse juht Artur Taevere, moekunstnik Reet Aus ja kunstnik Peeter Laurits. Kõik kolm annavad tunnistust teistsuguse olemise võimalikkusest. Igaüks neist jõudis õige äratundmiseni ja sisemise tasakaalu leidmiseni erineval moel, kuid õnne- ja rahulolutunnet kiirgab neist kõigist.

Lugu ühest eestlaste väeosast, mis tegutses kuni 1960ndate alguseni. Vahikompanii number 4221 valvas Nürnbergi kuulsate kohtuprotsesside ajal kõrgest seisusest sõjakurjategijaid. Eestlased, kes võitlesid relva-SSis bolševismi vastu ja istusid hiljem ameeriklaste käes sõjavangis, valvasid Nürnbergis tegelikult oma juhte. Keegi ei oska tänini päris ammendavalt selgitada, kuidas pääsesid eestlased Nürnbergi kohtumõistmisele nii lähedale. Avanevad selle kummalise olukorra ajaloolised tagamaad, mälestusi jagavad elusoleva vahikompanii sõdurid.

Lugu reisimisest ja neljast erinevas vanuses naisest, kes võtavad ette ühe reisi. Neli erinevat sihtkohta, neli erinevat eesmärki, neli erinevat võimalust. Filmi pealkiri on laenatud Tove Janssoni novellikogumikult ja film on pühendatud lennuõnnetuses hukkunud filmirežissöör Olav Neulandile.

Jaanuaris 1950 Eestis sünnijärgse kodanikuna Virumaal ilmale tulnud Rein Mikke sai pärast sundlapsendamist vanemateks NKVD töötajad ja nimeks Vladimir Levtšenkov, hiljem Aleksei Levtšenkov. Eesti sünnijärgne kodanik on sunnitud oma kodumaal elama võõra riigi kodanikuna, ainsaks isikut tõendavaks dokumendiks punapass, kuna kohus keeldus sundlapsendamist õigustühiseks muutmast. Mehe soov on taastada oma tegelik päritolu ja nimi.

Vivat, crescat, floreat vagina! Roza on sünnitanud palju lapsi ja kõik nad on erinevate meestega. Peategelane Rrita on tema noorim tütar, kelle saatus on sarnaselt emaga – valu ja vaevaga laste ilmale toomine. Kuidas ja kas saab ta naiseks olemise ning üldse maailmaga hakkama?