Otsingutulemused

Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.

Islandi lõunarannikul keset Atlandi ookeani asub väike Heimaey saar. Kaheksa aasta eest kolis sinna Estonia teatri endine solist, lauljanna Annika Tõnuri. Eesti publiku silme alt kadus Tõnuri vaikselt nagu tolm. Islandlastele jäi omakorda tundmatuks ja parasjagu arusaamatuks tema eelnev elu Eestis. Kes ta oli, kuidas ja miks ta sinna sattus? Annika ratsionaalset ja kinnist, kuid samas emotsionaalset ja teatraalset karakterit aitavad avada tema kirjad ja intervjuud, põnevad arhiivikaadrid, pereliikmed ja kolleegid, õpetajad ja õpilased ning muidugi muusika.

Kakskümmend üks aastat tagasi tegi Hua raske otsuse asuda elama Tallinna ja alustada kõike nullist. Tema töökuse ja võluva iseloomu tulemusena omab ta täna nii massaažikeskust kui restorani. Edu taga on pisarad ja higi. Filmis räägib Hua lugusid oma elust Tallinnas.

Kuidas on võimalik elu madalseisust välja tulla ja oma unistused ellu viia? Sellele küsimusele vastavad kolm andekat noort meest, kes kunstiga igapäevaleiba teenides on nüüd õnnelikumad kui iial varem.

"Hella W“ tegevus leiab aset Euroopa ajaloo kõige otsustavamatel kümnenditel 1920-ndatest 1940-ndateni. Selleks ajaks oli Wuolijoki teeninud miljoneid, kirjutanud mitmeid poliitiliselt riskantseid näidendeid ning Hella tegevust jälgisid seoses tema vasakpoolsete vaadetega nii Briti, Nõukogude kui Soome salateenistused. Kui aga hargnema hakkasid Teise maailmasõja sündmused, leidis Hella end olukorrast, millel ei olnud lihtsaid lahendusi... Muuhulgas ka Postimehe kaasautorina töötanud Wuolijoki näidendid kuuluvad kirjandusklassika hulka: selle tipud on Niskamäe seeria, „Farmeri tütar“ ning „Härra Puntila ja tema sulane Matti“, mis on kirjutatud koostöös Bertolt Brechtiga.

Lasnamäe Kuristiku Gümnaasiumi abituriendid Anneli ja Nele on lahutamatud sõbrannad. Kuigi ühe kodused räägivad vene keelt ja teist on kasvatanud vanavanemad kauges maakodus, on neiud kui kokku kasvanud. On viimane koolikevad, käes on elu pöördehetk. See on justkui taeva ja maa vahel olek – ühtpidi hirmutav, kuid teisalt joovastust pakkuv vabanemistunne. Nende vanemad ja vanavanemad pikivad filmi väikeseid elutarkusi ning mälestuskilde. Kaamera tüdrukute käes lisab intiimsust ja vahetust. Suur sõprus, millele vanemad ennustavad peatset lõppu, vaatab lootusrikkalt tulevikku.

Pärast jõeäärses suvilas kamina ees veedetud romantilist õhtut linna sõites satuvad Debora ja Silver raskesse avariisse. Noormees pääseb kergemate vigastustega, neiu seisund aga on üliraske ja arstidel pole lootust, et ta koomast välja tuleks. Ratsionaalne doktor Melts näeb võimalust sureva neiu neerude siirdamisega päästa professor Talvik, kellel on jäänud elada vaid mõni nädal. Ent professor pakub Debora jaoks välja ravi, mis siirdamise välistab. Tõde oma elu hinnast muudab Debora maailma.