Otsingutulemused

Trubaduur, laevamuusik ja mitmes ansamblis erinevaid pille mängiv Olavi Kõrre asus 2013. aastal tööle muusikaõpetajana Pärnu toimetulekukoolis, kus õpivad erivajadustega lapsed. Olavi usub kindlalt, et rütmi tunnetamine aitab haigetel lastel igapäevasest elust paremini osa saada. Ta usub, et muusika kasvatab ja ravib. Tal on põhjust seda uskuda.

On aasta 2009 ja Eesti Vabariik saab 91-aastaseks. Tallinnast 91 kilomeetri raadiuses on valitud neli paika ja neli inimest, kelle elu ja tegemisi aasta jooksul jälgitakse. Noor ja energiline pereisa Ervita külas püüab kohalikku elu paremaks muuta. Pensioniealine karjatalitaja Kirblas hooldab ikka lehmi. Noor ema Haapsalus käib uksetehases tööl ja vabal ajal tantsimas. Helsingis gümnaasiumi lõpetav noormees unistab lauljakarjäärist. Kuidas neil inimestele läheb, kui majanduses on kriisiaeg, elu pole kerge ja peaministri sõnum Eesti rahvale kõlab: ärge kaugenege oma riigist?

Piirilinna Narva rokkbändi AveNue muusikud tunnevad ennast piiri peal kõndijaina: nende laulud kõnelevad venelastest, kes on Eestile ikka veel võõrad, aga omadele juba võõrad. Bändi liikmed mõtisklevad eesti-vene identiteedi olemuse üle ja leiavad, et Eesti rahvuspoliitika peaks rohkem ühendama kui eristama, nägema venelastes eelkõige inimest, kellel on eestlastega sarnased mured, probleemid ja vajadused. Koos bändiga liigub film suurtel rokilavadel ja mitteametlikel köögipidudel, ringkondades, kus oma ainsaks kodumaaks peetakse Eestit, kuid mingil juhul ei olda nõus loobuma oma kultuurilisest identiteedist.

Eesti keele üht lähemat sugulast - liivi keelt suudab tänapäeval kõneleda ehk paarkümmend inimest. Aga inimesi, kes liivi keeles laulda oskavad, on palju rohkem ja neid tuleb üha juurde. Kas rahvus elab, kui selle keeles veel lauldakse? Kas liivlased saavad oma iseolemise läbi laulmise elus hoida, ennast rahvusena ehk taasluuagi? Jälgitakse noore liivi laulja Julgī Stalte elu mitmete keelte ja kultuuride kokkupuuteväljas. End liivlasena identifitseerinud, on Lätis sündinud Stalte võtnud kohuseks omal moel, lauldes väikese rahvakillu eest seista.

1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.

Eestimaa kevad-suvi 1988 oli kordumatu kõigile ja igaühele eraldi. Alo Mattiisenile tõi laulva revolutsiooni aeg tuhandete poolehoiu, lisaks veel kõrgkooli diplomi ja volikirja õpetajatelt-kolleegidelt tulevaseks loominguks.

Muusikafilm, milles Ivo Linna laulab erinevatel kontsertidel, solistina ja ansambliga Rock Hotel. Osalevad veel Tarmo ja Priit Pihlap, Reet Linna ning väikesed laululapsed.

Näitleja pale. Selles on kõige üldisemaid jooni, temas peegeldub olnu, olevik ja võibolla ka homne aeg. Meie kangelane on läbi käinud pika ja kurvilise elutee, läbi tema on käinud mitu erinevat aega. Huvitavaid seiku ja pöördepunkte olnud aegadest meenutab nii Endel Pärn ise kui ka kolleegid. Muusika kaudu avanevad me ees näitleja eripalgelised karakterid. Igihaljaste operetimeloodiatega astub üles me särav kangelane, mees fraki ja monokliga.

Filmitud on helilooja Mart Saare 100. sünniaastapäevaga seotud sündmusi 1982. aastal. Mart Saare portreebüsti valmimine ja pidulik avamine, Viljandi laulupäevad, ekspositsiooni avamine helilooja majamuuseumis Hüpassaares ja juubeliaktus Estonia kontserdisaalis. Sõnavõtuga esinevad Johannes Jürisson, Gustav Ernesaks, Veljo Tormis ja Jaan Rääts. Mart Saare kirjavahetust lähedastega, Immanuel Pau kuuldemängu põhjal, loevad Merle Talvik, Maria Klenskaja ja Lembit Ulfsak.