Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (40)

Tallinna pommitamise aastapäev 9. märtsil

Eesti Kroonika nr 8 (1428), aprill 1989

1989 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Mihhail Dorovatovski

Tallinna pommitamise aastapäev 9. märtsil 1989. Intervjuu Olev Maasiga.
- Voogedastus
- Voogedastus
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Filmikroonika, Harrastusfilmid | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Arnold Matteus

1981 | Portreefilm, Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi portreefilm legendaarsest Tartu linnaarhitektist Arnold Matteusest.

Ütleme Tartu, mõtleme Matteus. Saksamaal arhitektiks õppinud Arnold Matteus (1897- 1986) tegutses mitme võimu ja sõja ajal Tartu peaarhitektina, oli härrasmees, diplomaat, looja ning kompromissimeister. Ta ei müünud end kordagi maha. Portreefilm Matteusest valmis 1981, ent pärast toonase kultuuriministri kriitilist hinnangut sai sellest hoidlafilm, mida tohtis näidata vaid võimude eriloal kinnistel seanssidel. Laiemale auditooriumile sai film kättesaadavaks alles pärast Eesti taasiseseisvumist ja uues kuues ilmus see vaataja ette pärast digitaliseerimist 2007. aastal.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
40 aastat Teise maailmasõja algusest

Ringvaade “Nõukogude Eesti” nr 17 (1198), september 1979

1979 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Helle Murdmaa

Tallinna vaated, meenutusi Teise maailmasõja algusest 1. septembril 1939.
Sõjaveteranid Velikije Lukis

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14 (1027), juuli 1972

1972 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Andres Sööt

Eesti Laskurkorpuse 921. polgu veteranid Velikije Lukis, pärgade asetamine langenute mälestusmonumendile.
25 aastat Tartu vabastamisest

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17 (958), september 1969

1969 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Toivo Kusmin

Mälestusmiiting Raadi kalmistul.
Pööripäev

1968 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vladimir Karasjov

Vladimir Karasjovi dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis ja Teise maailmasõja sündmustest Euroopas.

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis ja Teise maailmasõja sündmustest Euroopas. Ekraanil Konstantin Päts, Johan Laidoner, Adolf Hitler, Jossif Stalin, Vjatšeslav Molotov, Henri Philippe Petain, Johannes Vares-Barbarus, Johannes Lauristin, Olga Lauristin, Neeme Ruus jt. Järg Vladimir Karasjovi kavandatud triloogia esimesele, Viktor Kingissepa elu kujutanud filmile „Eelkäija“.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Olen valmis, ma lähen…

1967 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Semjon Školnikov

Dokumentaalfilm Prantsuse vastupanuliikumise kangelasest Boris Vildest.

Semjon Školnikovi portreefilm andekast keeleteadlasest ja etnograafist Boris Vildest, kellest sai teise maailmasõja ajal Prantsuse vastupanuliikumise juhtfiguur. Tutvustatakse Vilde haridusteed, töö- ja teadusalaseid saavutusi ning tegevust teise maailmasõja päevil Pariisis. Boris Vildet meenutavad tema ema, abikaasa ja kunagised võitluskaaslased. Kasutatud on Vilde kirju ja vanglapäevikut.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mis juhtus Andres Lapeteusega?

1966 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Grigori Kromanov

Grigori Kromanovi esimene iseseisev mängufilm põhineb Paul Kuusbergi romaanil "Andres Lapeteuse juhtum” ja režissööri enda sõnul räägib inimese vastutusest, südametunnistusest ja iseendaks jäämisest ka kõige keerukamates oludes.

Kui Andres Lapeteus haiglas teadvusele tuleb, on tal seljataga pikk öö vanade rindesõpradega, kuid märksa pikem on lugu sellest, kuidas kunagi üheskoos verd valanud meeste vahele tekkis mõistmatus ja võõrdumus. Kas oli see stalinistliku režiimi esilekutsutud paratamatus, tõusikliku naise mõju või isikliku arguse ja konformismi tagajärg? Kuidas õieti juhtus see, mis Andres Lapeteusega juhtus?
- Osta film
- Voogedastus
- Osta
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Eesti Laskurkorpuse veteranide kokkutulek

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 17 (806), juuni 1965

1965 | Filmikroonika 1940 II pool-1991, Filmikroonikad | Režissöör: Aleksandr Mandrõkin

Eesti Laskurkorpuse veteranide kokkutulek Porkunis, mälestussamba avamine.