Otsingutulemused

Edukas kunstnik Rein Tammik elab juba 10 aastat Prantsusmaal ja on otsustanud siirduda La Manche'i äärsest provintsilinnast Eu'st maalima kunstimetropoli Pariisi valgusse. Rein elab oma perega 17. sajandi tellismajas, kus tal on kunstnikust naise Nikaga väike galerii "Tammik-Stenberg". Andeka ja tööka maalijana on Tammik suutnud prantsuse ärahellitatud kunstiturul läbi lüüa. Film kasutab Tammikute kolimist nii tegevusliku kui sümboolse raamina – elu ühest etapist teise jõudmisena, et vaadata Eesti ühe edukama ja omanäolisema kunstniku loomingu tagamaadele ning kuulata tema arutlusi edukusest, suhetest rahaga ja paljust muust.

Johannes Võerahansu (1902 -1980) on eesti maaliklassika silmapaistvamaid meistreid. Esimese põhjapaneva kunstihariduse omandas ta 1920ndate alguses legendaarses Ants Laikmaa ateljeekoolis. Võerahansu on esinenud näitustel ja äratanud tähelepanu oma joonistustega, ent teda tõmbas tegelikult ikka maalikunst. Oma abikaasat meenutab kontsertpianist ja kauaaegne klaveripedagoog Erna Saar. Vanadaam kirjeldab oma tutvumise lugu ja vaimset lähedustunnet endast üle kolmekümne aasta vanema muusikalembese kunstnikuga. See on kahe väljapaistva kunstniku lugu koos veedetud paarikümnest aastast.

Metallikunstnik Enn Johannes (1936) on eesti medalikunstnik, kelle kujundatud ja valmistatud on Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ja Konrad Mäe maalipreemia medalid. Loomingulises kõrgvormis kunstnik ja õppejõud on sunnitud loobuma Tallinna korterist, õppejõu tööst Kunstiakadeemias ja elab nüüd vaid üksikute vanakestega asustatud külakeses Hiiumaal. Iga-aastased kunstipreemiate ning riiklike kultuuri- ja spordipreemiate mälestusmedalid tulevad nüüd Tallinna väikesest külast Hiiumaalt, kus Enn Johannes oma abi vajava vennaga vabakutselisena elab.

Lembit Sarapuu on kunstnik, kes loob müüte, ise seejuures üha enam oma looduga samastudes – müüdiks muutudes. Nii isikuna kui ka kunstnikuna on Sarapuu erand, mis vaevu mahub tavaliste reeglite alla. Mis teiste puhul oleks originaalitsemine, kukub temal välja endastmõistetavalt. Nimetagem seda veidruseks või omapäraseks andeks – õige on nii see kui teine.

Raul Rajangu saabus 1980ndate keskel sensatsioonina eesti kunsti ja kõigutas seal valitsenud väärtusi. Tema maalid erinesid kõigest sellest, mida meie auväärsed näitusesaalid olid oma seintel kandnud. Kohati lapselikud, olid need täis fragmentaarseid mälupilte 1950ndatest. Aastatel 1990-92 maalis ta oma kodus Viljandis, hiljem taandus metsa, andes maad müütidele iseendast. Film tahab neid müüte purustada. Kunstnik räägib oma loomingust, pihib oma pikaajalisest võitlusest deemonitega ja nende teraapilisest vaigistamisest.

Kunstnik Lemming Nagelil (1948) on olnud küljes positiivses mõttes halva poisi maine. 1990ndate keskpaigast peale on ta toonud oma töödesse maalivälist materjali, loonud kollaaže, assamblaaže ja asunud maali lausa füüsiliselt analüüsima. Ta on esitanud ühel pinnal väga erinevast loogikast lähtuvaid fragmente, teinud lõuendisse auke, osutanud mitmete (väljamõeldud) maailmade sümbioosile, liikunud absurdimaailma. Lemming Nagel pole seltskondlikult nii aktiivne kui varem, aga tema kunst on muutunud talle omases absurdivõtmes sotsiaalselt tundlikumaks.

Maalikunstniku ja Tartu Ülikooli maalikunsti professori Jaan Elkeni (1954) loomingu aineseks on peamiselt nüüdisaegne urbanistlik keskkond, varasema hüperrealistliku motiivikesksuse on asendanud jõuliselt ekspressiivne abstraktne laad. Tema loomingut on omandanud mitmed muuseumid ja kunstikollektsioonid Eestis ja kaugemal, seda on tunnustatud ka mitmete autasudega. Elkeni loomingut tutvustatakse kolmel aastal (1997 – 1999) toimunud näituste kaudu, kunstniku loomingut kommenteerib kunstitedlane Harry Liivrand.

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.

Lühifilm kunstnik Laurentsiusest valmis 1999. aastal, mil tema looming väljendas kriitikute sõnul ehedaimal kujul MTV-põlvkonna kunsti. Teda on nimetatud meie aja apokalüpsisemaalijaks ja küüniliseks visionääriks, kes valdab perfektselt maalitehnikat. Laurentsius (Lauri Sillak) pälvis 1996. aastal koos oma toonase koostööpartneri Tommyga Vaal galerii aastapreemia. Eesti Kunstnike Liidu tellimusel valminud videofilm annab lühiülevaate Laurentsiuse loomingust.

Omanäolise stiili, vormikeele ja tüpaažidega maalikunstnik Jüri Arrak (1936) on tähistamas oma 60. juubelit. Filmiamatöör Tõnu Aru jälgib Arrakut tema maakodus Läänemaal, Tallinna linnakodus ja ateljees, näituse avamisel ja Tartu Ülikoolis loengut pidamas. Kunstnik avab maalide sünni tagamaid ja räägib oma suguvõsast. Arraku loomingu üle mõtisklevad kunstnikest kolleegid Tõnis Vint, Enn Põldroos, Heinz Valk ja Leonhard Lapin. Filmi lõpetab valik Jüri Arraku maale juubelinäituselt Tallinna Kunstihoones.