Otsingutulemused

Kolm noormeest, kes sündisid Nõukogude Liidus perestroika esimesel aastal ja saavad täisealiseks ajal, mil iseseisvas Eestis toimub Euroopa Liiduga ühinemise referendum, tähistavad oma kaheksateistkümnendat sünnipäeva. Kolm väga erinevat pidu annavad aimu, milline on nende stardiplatvorm ellu.

Keskmes on kolm eesti meest. Mart Laar käivitab "Welcome to Estonia" märgiprojekti, Linnar Priimägi tegeleb mainekujundusega ja reporter Jüri Muttika otsib oma tegu ja nägu. Peategelane, noor eesti ajakirjanik on üles kasvanud varakapitalistlike kiirete muutuste rütmis. Ta on oma maa patrioot, aga talle jääb arusaamatuks, mida kujutab ja millistele põhimõtetele tugineb tänapäeva Eesti identiteet. Identiteediotsing on filmi keskne telg. Kuna Eesti pole üheselt mõistetav tervik, siis võtab reporter kasutusele erinevad taktikad ning vaatepunktid, et sel teel "valgustada" Eesti erinevaid reaalsusi. Oma otsingutel võtab ajakirjanik appi intervjuukatsed Mart Laari ja Linnar Priimäega.

Mõne tuhande aasta eest kukkus Saaremaale suur raudmeteoriit, mis oli atmosfääris tükkideks lagunenud ja maapinnaga kokkupõrkel tekitasid tükid Kaali kraatrivälja. Erinevad meetodid annavad kraatrite vanuseks 7000 – 2400 aastat. Teadlased püüavad Kaali meteoriidikraatri saladust lahendada nii geoloogilisest, etnomütoloogilisest kui ka populistlik-hoiatavast küljest.

Eesti krooni taaskehtestamisest 20. juunil 1992 on möödunud kümme aastat, oma raha on pannud aluse riigi majanduslikule iseolemisele. Rahareform toimus vahel lõbusalt, vahel naiivselt, sageli väga karmilt. Tänaseks on selge, et majanduse kiire areng ei ole lahendanud kõiki probleeme ning ka iseseisvas ja demokraatlikus Eesti Vabariigis pole mitte igaüks oma õnne sepp. Kroon on aidanud riigi välja majanduslikust madalseisust, kuid turumajanduse hoogne areng on edusammude kõrval toonud kaasa ühiskonna kiire kihistumise, võlgu elava tarbimisühiskonna ja töötuse.

Eesti, Soome ja Rootsi sõjaline koostöö on viimase 85 aasta jooksul keskendunud ülisalajasele koostegutsemisele kahe maailmasõja vahelisel ajal. Koostöö Soome lahe sulgemisel vältimaks Nõukogude Liidu sõjalaevastiku pääsu Läänemerele aastatel 1918-1939. Soome ja Rootsi sõjaline koostöö Talvesõjas. ERNA grupi koolitus Soomes. Soomepoiste tegevus Teises Maailmasõjas. Maailma võimsaimad rannikupatareid, veealused kaabelliinid, ühine allveelaevastik, miinitõkked. Arhiivikaadrid Eesti Filmiarhiivist, Rootsi Filmiarhiivist, Soome Filmiarhiivist.

2001. aasta presidendivalimistel osutus pärast kolme hääletusvooru Riigikogus ja kahte hääletusvooru valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks järgmiseks viieks aastaks valituks endine Eesti NSV Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Jälgitakse presidendivalimiste käiku, kuulatakse poliitikute ja presidendikandidaatide arvamusi ning lahatakse väikese riigi ees ja sees olevaid probleeme.

Lembit Sarapuu on kunstnik, kes loob müüte, ise seejuures üha enam oma looduga samastudes – müüdiks muutudes. Nii isikuna kui ka kunstnikuna on Sarapuu erand, mis vaevu mahub tavaliste reeglite alla. Mis teiste puhul oleks originaalitsemine, kukub temal välja endastmõistetavalt. Nimetagem seda veidruseks või omapäraseks andeks – õige on nii see kui teine.

Vabadusvõitleja Enn Tarto jutustab oma elust ja võitlusest Eesti taasiseseisvumise eest. Mees, kes on erinevates kinnipidamisasutustes veetnud kokku 14 aastat, külastab filmi alguses Patarei vanglat. Film esitab vaheldumisi peategelase poliitilisi seisukohti ning juba tuttavaid ajaloolisi kaadreid: vene vägede saabumisest Eestisse 1939 kuni laulva revolutsiooni sündmusteni ja Tallinna Draamateatri ees peetud pikettideni poliitvangide vabastamiseks.

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.

Film käsitleb Eesti ühiskonnas toimunud muudatusi ajavahemikus 1979-1998 ja iseseisva Eesti riigi taastamist keeruka elukäiguga vabadusvõitleja Tiit Madissoni isiku ja saatuse kaudu. Kasutatud on amatöörvideokaadreid Eesti Ajaloo Instituudi arhiivist.