Otsingutulemused

1990 aasta suvi. Peatselt on algamas NSV Liidu meistrivõistluste järjekordne hooaeg. Kalevi korvpallimeeskond seisab pärast aastaid kestnud rasket tööd veelgi raskema valiku ees - Nõukogude Liit laguneb, Eesti püüdleb taasiseseisvuse poole ja ühiskonnas tõstab pead arvamus, et eestlased ei tohiks Nõukogude Liidu meistrivõistlustel osaleda. Mehed, kes on pühendanud kogu elu spordile ja treeninud vaid ühe eesmärgi nimel, teevad raske ja ühiskonnas ebapopulaarse valiku. Otsustatakse siiski mängida... Mitte miski pole aga mängijaid ja treenerite tiimi valmistanud ette niivõrd tormiliseks hooajaks. Pärast kõikvõimalikke vintsutusi saab meeskonnal olla vaid üks eesmärk...

Noor ja särtsakas Eesti paraujumise täht Matz Topkin on tähelepanuväärne nii kiiruse kui ka isiksuse poolest. Matz on eeskujuks noortele ujujatele, kuid temas on midagi, mida ta võib õpetada igaühele. Matzi puue avastati alles sündides, seega tuli see suurele perele üllatusena. Peres oli juba kaks last ja ema Merje plaanis teha karjääri ooperilauljana, kuid pühendas enamiku aja ja energiat väiksele Matzile. Õed-vennad on alati olnud tublid abilised ega ole Matzi teisiti kohelnud. Tegelikult on Matz olnud pere naljanina ja nooremaid pereliikmeidki kantseldanud. Nad pole seetõttu kunagi oma vennast kui puudega inimesest mõelnud. Kogu pere on võitleja loomusega ja iga tagasilöök ...

Paarile andekale tüdrukule toetudes asub kunagine Epp Mäe treener ja olümpiasportlane Arvi Aavik looma Eesti esimest maadlusnaiskonda, kus sportlased ja ka treenerid töötavad tema kujundatud treeningkava järgi. „Hulluks treeneriks“ kutsutud kompromissitu ja kirglik Aavik ei piirdu aga ainult spordiga, ta tahab luua midagi, mis on suurem kui sport. Ta tahab kaotada piiri treeneri ja sportlase vahel, et kokku võiksid saada inimene ja inimene.

Kristlikus kultuuris on enesetapp tabu, sõduri enesetapp topelttabu. Kahel korral Afganistanis sõjalisel missioonil käinud Rivot vaevab psüühilise trauma järgne haigus, mis lõpeb suitsiidiga. Neli aastat püüab Rivo tüdruksõber Hanna võidelda mehe meelehaigusega, siis loobub, sõidab Eestist ära Austraaliasse. Pool aastat hiljem astub Rivo rongi ette. Tema viimane sõnum oma tuttavatele on, et andestage. Dino Buzzati „Tatarlaste kõrbes” ootavad nimetus maailmajaos nimetut imperaatorit teenivad nimetud sõjamehed nimetut vaenlast. ESTCOY-võitlejatel Afganistanis oli selgem pilt nii vaenlasest kui oma asukohast. Ometigi on mõned sõjamehed tagasi tulles vaimselt raskelt haavatud. Rivole määrati diagnoosiks – psühhopaat. Kes on tänases maailmas (palga)sõdur? Kuidas ta jõuab „üle surma silla”? ...

Kuldlõikelises ideaalmaailmas, otsekui Th. Moruse päikeselinnas, toimetavad antiikjumalate sarnased olevused – atleedid. Kogu ühiskond koosneb noortest, tervetest ja tugevatest. Isegi nende liikumine on väljapeetult graatsiline, isegi koreograafiline. Siin ei ole kohta vanadele, väetitele ja hälvikutele. See on allegooria utoopiamaailmast, kus raske füüsiline töö on asendunud raske füüsilise treeninguga, mis külgneva lisaväärtusena toodab täiuslikku ilu. Kogu see jõu ja ilu sümbioos produtseerib või interpreteerib pelgalt nn ametlikku meinstriimi. Siin ei ole kohta loovusel või ükskõik millel, millest võiks oodata hälbimist ametlikest standarditest.

Eesti-Soome koostöös valminud telefilm räägib tragikoomilises võtmes eestlaste ja soomlaste suhetest. Öises Tallinnas ristuvad kahe taksojuhi, eestlase Toomase ja soomlase Pepe teed. Kohtumine jätkub eestlase kodus, kus ühe tormilise ööpäeva jooksul pannakse proovile mõlema mehe tõekspidamised ja arusaamad. Pannakse paika kogu elu – raha, naised ja rahvus ning võetakse läbi stereotüübid ja eelarvamused, mis sugulasrahvaid ühendavad ja lahutavad. Filmi aluseks on Mihkel Ulmani ja Jussi Niilekselä kakskeelse näidendi "Taksojuhid/Taksirengit" lavastus Von Krahli teatris aastal 2003, lavastaja Ingomar Vihmar.

Edule orienteeritud ühiskonna halastamatus olelusvõitluses otsivad kohta kolm erineva sotsiaalse tausta ja maailmavaatega meest: anarhistlik luuser Georg, keskealine intellektuaal Peeter ja noor yuppie Arto. Kui pilvevaatleja Georg pole veel leidnud kohta elus, siis vabamees Peeter on selle kaotanud ning neist kahest on saanud "lootusetud luuserid“. Arto elu on seevastu täis väljakutseid ja õnnestumisi. Mehed üritavad sõnastada oma arusaamu elust, tööst, eneseteostusest, vabadusest. Need on igavikulised küsimused, millele vastamine nõuab julgust ja enesepaljastust.

Eesti soost elukutseline atleet Georg Lurich saabub 1910. aastal Tallinna, kaitsma järjekordselt maadluse maailmameistri tiitlit. Siin ootavad teda vaimustatud rahvuskaaslased ja noored sportlased, kellele ta on iidoliks nii oma sportliku pühendumuse kui eluhoiakutega. Kuid samas varitsevad teda spordimaailma mahhinatsioonid läbisegi kohalike võimumeeste madalate intriigidega. Kui Lurich neist otsustavalt lahti ütleb, satub ohtu nii tema sportlik karjäär kui suisa elu.

Tallinna Olümpiapurjespodikeskuse sünnist 1976 kuni olevikuni 1981. Kompleksi sise- ja välisvaated, rajatise suurvõistluste aegne ja -järgne rakendus. Filmi autor Kalev Vapper.

Ulvi Indrikson treenib oma tütreid Kaire ja Kaja Indriksoni ja elab kaasa nendele võistlustel. Treening saalis ja ujumisvõistlused. Publiku kaasaelamine ja osavõtjate pingeline heitlus esikoha pärast.