Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (171)

Need vanad armastuskirjad

1992 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm | Režissöör: Mati-Jüri Põldre

Mati Põldre ainus mängufilm jutustab muusik Raimond Valgre romantilise ja traagilise loo, mille sündmused kulmineeruvad aastavahetusel 1949/1950.

Saatuse tahtel langevad Raimond Valgre parimad eluaastad Eesti Vabariigi lõpu, Teise maailmasõja ja stalinliku režiimi võimutsemise aega. Noor andekas muusik, kelle laulud kõnelevad armastusest, ei leia ise armastuses õnne - ei kauni rootsi neiu Alice'iga, vene intelligendi Niinaga ega oma naise Evaga. Sõjast läbi tulles kogeb ta nii sõjasõprust kui lahingute õudust, nii suuremeelsust kui reetmist, ja see teeb ta haavatavaks nii vaimselt kui füüsiliselt. Film on tulvil Raimond Valgre kaunist muusikat.
- Osta film
- Vaata
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Suvesõda

1991 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Leo Ilves

Ajalooline ülevaatefilm eestlastele märksa vähemtuntud suvesõjast 1941. aasta juulist oktoobrini, mil tekkis lootus vabaneda Nõukogude võimu alt.

Soomlastel oli talvesõda, eestlastel sellest märksa vähemtuntud suvesõda. Nii on nimetatud ajavahemikku aastal 1941, mis jäi Saksamaa N Liidule kallaletungi (22. 06. 1941) ja Eesti okupeerimise vahele. Sellele eelnenud üksainus nõukogude võimu aasta tõstatas uue vabadusvõitluse. Juuli lõpus tulid saksa väed, keda lootusrikkalt tervitati. Taheti taastada Eesti Vabariik. Järgmistel päevadel aga korjati eestlastelt relvad. Üks vallutaja oli asendunud teisega. Kasutatud on ajaloolisi foto- ja filmikaadreid, kõnelevad suvesõjas osalenud mehed.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tartu vangla veresauna mälestuseks

Eesti Kroonika nr 15 (1435), august 1989

1989 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Heli Speek

Pildimaterjal 1941. aastal Tartu vanglahoovis nõukogude võimu poolt mõrvatutest ja veresauna korraldanud Pavel Afanasjevist.
Ajaloo eksam

1988 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vello Kallaste

Vello Kallaste dokumentaalfilm kireva elusaatusega ajaloolasest ja poliitikust Hans Kruusist ajaloosündmuste keerises.

Vasakpoolsete poliitiliste vaadetega akadeemik Hans Kruus (1891–1976) töötas pärast sõda kõrgetel riiklikel ametikohtadel: ta oli Eesti NSV välisasjade rahvakomissar ja hiljem Eesti NSV teaduste akadeemia esimene juht. Tema karjäär katkes, kui ta langes 1950. aastal stalinliku repressiooni käigus kodanliku natsionalistina põlu alla. Kasutatud on ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide riikliku keskarhiivi materjale nõukogude korra algusaastate sündmustest Eestis.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Narva kosk I jagu

1988 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Ago-Endrik Kerge kaheosaline telemängufilm Vladimir Beekmani samanimelise romaani ainetel.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Narva kosk II jagu

1988 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Ago-Endrik Kerge kaheosaline telemängufilm Vladimir Beekmani samanimelise romaani ainetel.

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe kodu ballaad I jagu

1985 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Esimene osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kahe kodu ballaad II jagu

1985 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Teine osa Ago-Endrik Kerge kaheosalisest telemängufilmist, mis jutustab Maria Marmori karmist elusaatusest keeruliste ajaloosündmuste pöörises.

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi kuri saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab nüüd aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Aastatega läbi Toompea lossi

Meenutab akadeemik Harald Haberman

1975 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Peep Puks

Akadeemik Harald Haberman räägib oma kokkupuuteist Toompea lossiga Eesti Vabariigi ja ENSV ajal.

Eesti okupeerimise ajal, 1940. aastal kaks kuud sisekaitse ülema ametit pidanud kommunist ja hilisem tunnustatud bioloog Harald Haberman (1904–1986) meenutab oma kokkupuuteid Toompea lossiga. Kasutatud on materjale ENSV filmi-, foto- ja fonodokumentide keskarhiivi, ENSV ajaloomuuseumi, ENSV ajaloo keskarhiivi ja Tallinna linnamuuseumi kogudest.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
V. I. Lenini nim Pioneeriorganisatsiooni 50. aastapäev

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 11 (1025), mai 1972

1972 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Andres Sööt

Pioneeride paraad Tallinnas, pioneeride tegemised organisatsiooni algusaastatel ja nüüd erinevates koolides, ringides ja laagrites.

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»