Otsingutulemused

1953. aastal lõpetas GITISe eesti stuudio 25 noort inimest. Õpiajal kirjutatud kirjade abil meenutavad oma tollaseid suhtumisi, meeleolusid, eluolu Vello Rummo, Jaanus Orgulas, Ellu Puudist, Aasa Käsi, Olev Kitsas, Tõnis Kask, Ita Ever, Leili Bluumer, Aksel Orav ja Karin Garder. Filmis on kasutatud kroonikalõiku GITISlaste diplomietendusest ja 1983. aasta juubeliõhtult, stseene lavastustest, hetki lavastaja- ja õppejõutöös, filmivõtteplatsil, igavikuteele saatmisel.

Täna on lastekodus eriline päev. Tüdrukud ja poisid saavad selga kaunid rahvariided, et osaleda loteriivõitude loosimisel. Lapsed, kellele pole elu loosirattast suurt õnne jagunud, võtavad õnnerattast välja riikliku loterii võitusid – õnne teistele: kümme rubla, transistorraadio, sõiduauto Žiguli… Sel õhtul uinuvad lastekodulapsed rõõmsaina. Neil on ometigi olnud võimalus puudutada õnne. Peeter Simmi dokumentaalnovell 80ndate algusaastate Eesti NSV argihallist eluloteriist.

Mark Soosaar käis Torontos 1981. aastal filmile jäädvustamas Kihnust pärit meremeest ja harrastusmaalijat Jaan Oadi (1899 – 1984). Oad alustas oma maalimist alles peale Eestist põgenemist. Ta maalib mälestusi Kihnu saarest. Kihnu ajalugu on vaja üles tähendada, ütleb Oad. Naivistlikel piltidel ärkab ellu Kihnu argipäev: kala- ja hülgepüük, laevaehitus ja kivivedu, sepatöö ja salapiirituse vedu. Jutuajamine Oadi Kanada kodus vaheldub kaadritega talvisest Kihnust, kus Oadi eakaaslane, meremees ja hülgekütt Juhan Vesik meenutab nooruspõlve ja kunagist eluolu.

Hendrik Krumm laval ja väljaspool lava. Selle andeka ja tööka Saaremaa mehe huvialad ja loominguline eneseteostus olid märksa laiemad, kui ehk üldiselt teatakse. Vaheldumisi katkenditega Hendrik Krummi lavarollidest näeb lauljat tema suvekodus Saaremaal, kus avaneb tema teine, varjatum pool: kunstnikuanne ja saarlase hing.

Väikesaarele rajatavat lambafarmi on tulnud ehitama mehed mandrilt eesotsas brigadir Lembituga. Peavarju leiavad nad keskeas Marta ja tema noorukese tütre Kaja majas. Elu ja töö kulgevad rutiinselt, kuid pikapeale löövad kindlapiirilistes ja vaoshoitud suhetes välja ebakõlad, mis annavad märku mahavaikitud probleemidest ja igatsusest inimliku soojuse järele.

Eesti Draamateatri näitleja Salme Reek enesest ja teistest. Lavastajad Ago-Endrik Kerge ja Adolf Šapiro Salme Reegist. Katkendid Draamateatri etendustest "Noore daami külaskäik" ja "Elav laip".

Rahvamuusika kui läte kaasaegses (džäss)muusikas. Erinevate kultuuritasandite ja elutunnetuste olemine ja lõikumine ühes ajas. Ühtlasi Lembit Saarsalu portree. Esineb Lembit Saarsalu ja tema kvartett koosseisus Paul Mägi, Tiit Paulus, Toivo Unt, Andrus Vaht, samuti Rein Rannap ja vadja rahvalaulik Dunja Trofimova. Režissöör Olav Neuland.

Vormsi saare minevik, olevik ja tulevik. Räägivad saare põliselanikud Maria Murman, Evi-Lisette Berggren, Vormsi kooli direktor Olev Piirsalu, sovhoosi endine direktor Evald Priinits, praegune direktor Artur Nitov, partorg Peeter Tansari, metsamajandi töötaja Leili Sooniste, põllumajandusminister Harald Männik ja teised.

Jälgitakse kutseliste tuletõrjujate igapäevaelu. Filmitud on Tallinna 1. tuletõrjeüksuse tööd: tuletõrjujad depoos väljakutse ootel, dišpetser väljakutset edastamas ja mehed põlengul tegutsemas, teiste hulgas ka kutseline tuletõrjuja Mati Nuude. Kaadrisse on püütud ka tuletõrjujad õppustel, voolikute kuivatamine tornis, fotod põlengule sõites avarii teinud tuletõrjeautost. Lõpukaadrites Tallinn tuletõrjeühingu kalmistu Rahumäel.

Laulupedagoog Linda Saul - õpetaja, ema, muusik. Tema kõrval Voldemar Saul, Heli Lääts, Peeter Saul, mitmed õpilased ja kauaaegne kontsertmeister Therese Raide. Filmitegijad käivad Saulide suvekodus, jälgivad konservatooriumis laulutunde ja põigatakse Linda Sauli austamisõhtule Raadioteatris, käiakse kodutalus Valgamaal ja jalutatakse Haapsalu kaldapealsel ja tänavatel, kus Linda ja Voldemar Saul meenutavad oma noorusaegu.