Otsingutulemused

Kunstnik Lauri Sillak aka Laurentsius alustab oma uue näituse maalimist tavatus kohas – tühjas puumajas Tallinna südalinnas. Maja kuulus kunagi Eesti filmi- ja fotokunsti loojale Johannes Parikasele ja tema naisele Lillile. Parikaste nimi oli esimeses Eesti Vabariigis tõeline tooniandja. Sellega seostusid Eesti esimene missivõistlus, riigimeeste prominentsed portreed ja kogu Eestimaa ülespildistamine. Parikaste salapärase elumaja seinad peidavad endas jälgi inimestest, kes omal ajal pildil olid ja kultuurkihtide alt paljastub tollane elu. Ajastu tapeetidele ilmuvad kaasaegsete kaunitaride ja maailmakuulsate pesumodellide portreed, aga maja perenaise Lilli vaim on rahutu. Tal on rääkimata üks lugu.

Alates Nõukogude Liidu lagunemisest on Tuhamägede elanikkond vähenenud enam kui poole võrra ning kasvu või leevendust ei ole kusagilt paista. Koht, mida tunti kunagi proletariaadi Eldoraado nime all, on saanud surma ja laostumise sünonüümiks. Ent siiski, legendid püsivad: päkapikkudest poolkoksimägede otsas, pagulastest maapõues andestust otsimas, öös luusivatest Mercedese-Kauboidest ja imelinnust, kes peab ära põlema, et uuesti tõusta.

Teekonnafilmi sugemetega komöödia elust enesest põhineb Eesti tudengite tõestisündinud lugudel Ameerika Ühendriikides ukselt uksele raamatuid müües. Karismaatiline müügikunn Norris, hädavaresest motivatsiooniraamatute fänn Alan, seiklushimuline Läti tüdruk Anna ja kõige suhtes skeptiline Eesti poiss Martin leiavad end 8000 kilomeetri kaugusel kodust, Ameerika kõrbelinnas, ukselt uksele raamatuid müümas. Neile lubati elu suurimat seiklust ja võimalust teenida palju raha, kuid kas kõik ikka on nii nagu paistab? USA-s üles võetud mängufilm on filmitud nn gerilja-meetodil – väike entusiastlik meeskond, 18-tunnised võttepäevad, käepärased rekvisiidid ja filmimine tavaliste inimestega nende igapäevakeskkonnas California ja Nevada kõrbelinnades.

Eesti looduse üks erilisemaid tunnusjooni on soomaastik. Sooalad on justkui filtrid, mis imavad endasse heitgaase ja puhastavad inimestele hingamiseks tarvilikku õhku. Sood on ka head põhjavee hoidjad. Ometi ei ole nende loodusmaastike tulevik sugugi pilvitu. Film toob vaatajani kaks eri maailma, mis nii sisult kui vormilt on vastandid. Evolutsiooni käigus kujunenud korrapäratud loodusmaastikud koos seal toimetavate elusolenditega vastanduvad inimeste loodud korrapäraga, perfektselt sirgete kaevandamisväljadega.

Sarmitu alkohoolikust luuraja Gustav Tukk kohtub salapärase mustlannaga. Peagi selgub, et tegemist on Vene luure seatud lõksuga. Et vastase kavatsustele paremini jälile saada, antakse Gustavile käsk suhet jätkata. Paraku kipub ülesanne mehel üle jõu käima, sest eneselegi ootamatult on ta vaenlasesse armunud. Mustlanna vastu tunneb romantilist huvi ka luuletaja Miku Tähn, kes on paras tüütus. Käivituvad protsessid, mis ei tõota ühtegi head lahendust.

Unises kuurortlinnas seisab pisut räämas maja, mille ümber on vanahärra Aleksander rajanud uhke aia. Aleksandri pojapoeg Karl veedab vanaisa juures suve ning õpib loodust tundma. Koos sügisvihmadega saabub aga külla tütar Marju, kes igatseb maja pärandiks saada, et hea koha peal asuvale krundile külalistemaja püstitada.

Üheksa noort ema on otsustanud Tartusse rajada kogukondlik lastehoid. Emad soovivad, et lapsed saaksid võimalikult palju joosta ja mängida. Nii alustab lastehoid tegutsemist Emajõe rannas, kus lageda taeva all ollakse peaaegu aastaringi ja igasuguse ilmaga. Kaamera jälgib lastehoiu esimest aastat, kus rollid pole veel paika loksunud ja olla tuleb korraga nii ema kui ka õpetaja, visionäär kui ka praktik. Lastekasvatamisest keerulisemaks kujuneb toimetulek rahade, pakase ja avaliku arvamusega. Noorte emade unistuste kaudu avaneb laiem teemadering ühiskonnna suhtumisest väikelastesse, nende tervisesse ja õigustesse.

Suur-Emajõgi moodustab võimsa veemaailma, mis varjab endas ürgset elu. Väike Aleksander Remek avastab koos filmimehest isaga selle lummava maailma saladusi. Vaataja saab isa ja poja vahendusel osa kotkaste ja kobraste, saarmaste ja siidisabade, rohunepi ja ronkade varjatud elust.

Mari, Sadu, Olav ja Anton on neli Supilinna last, kelle rõõmus argipäev pööratakse pea peale, kui nende kodulinna tabab salapärane mürgitus, mis pooled linna täiskasvanud lasteks muudab. Lastel on lahenduse leidmiseks aega vaid 48 tundi. Algab peadpööritav seiklus, mis viib lapsed kõige ootamatumatesse paikadesse nii maa peal kui ka maa all. Praeguse kodulinna kõrval õpivad nad tundma ühte teist, aastatetagust Tartut, teejuhiks Mari vanaisa käest saadud märkmik salapäraste vihjetega.

Animatsiooni sugemetega antropoloogiline road-movie minategelaseks on animafilmitegija Priit Tender, kellel käsil tšuktši muinasjutu “Ussinuumaja” ainetel joonisfilmi tegemine. Priitu intrigeerib miski muinasjutu sürreaalses sisus. Režissööride duo Priit Tender ja antropoloog Liivo Niglas viivad vaataja läbi mitmete rännakute otse maailma lõppu, kargele ja maalilisele ning kohati täiesti sürrealistlike arusaamadega maale, et leida jälgi Ussinuumajast. Püütakse mõista maailma, mis on loonud niivõrd kummalisi narratiive ja leida see maailm iseeneses, kohtudes millegi või kellegi väga teistsugusega.