Otsingutulemused

Loo keskmeks on Paide rajooni 9. mai nimelise kolhoosi uue elaniku Hannes Martjaki sünd ja tema nimepanemispidu Väätsa kultuurimajas. Vaheldumisi kaadritega peost ja väikese Hannese kodust on kaadris Väätsa alevi elumajad, ehitustööd, viljalõikus, töö lehmalaudas, traktor põllu põhku koristamas, silotegu. Ekraanil Hannese vanemad Ene ja Villem Martjak ning kolhoosi esimees Endel Lieberg.

Hetked tsemenditehase Punane Kunda argipäevast ja minevikust. Jäädvustatud on uue tehasehoone ehitus, pöördahju pidulik käivitamine, töö paekarjääris, nõupidamine tehases jpm. Tsemenditehase veteranid meenutavad tehase sõjaeelseid aegu.

Foto ja arhiivikaadritel põhinev ülevaatlik dokumentaalfilm eesti lenduritest ja nende tegevusest esimese maailmasõja lahingutes. Paljud vene, inglise ja prantsuse lennukoolis hariduse saanud eesti noormehed jõudsid tsaariarmees ohvitseristaatusesse. 1917. aasta revolutsioon Venemaal sundis lendureid poolt valima. Paljud eesti lendurid langetasid valiku punaväe kasuks. Põgusalt puudutatakse mitme eesti lenduri elusaatust.

Värviküllane loodus ja erinevad vaatenurgad liblikatele, põrnikatele, tõukudele ning veepeegeldused on filmi põhiolemus. Näitleja Andres Ots laulab paar temaatilist laulu ja ühtlasi esitab ka diktoriteksti.

Antarktika-filmi tegemisel käisid režissöör Andres Sööt ja operaator Mati Kask Antarktise kõrgplatool, kõige külmemas punktis maakeral. Nad viibisid seal lõunapoolkera suvel detsembrist veebruarini 1968–1969. Neutraalsed, pealtnäha olustikulised kaadrid polaaruurijate elust ja hingematvad loodusvaated annavad edasi valge lumepõrgu mõõtmatut ükskõiksus. Inimese kasvavat ängi külmal ja elutul jäämandril aitab leevendada teine elusolend, olgu inimene või loom. Inimene tavapäratutes tingimustes, üksildus, inimliku läheduse vajadus ja mõistmine, taustaks igipõline loodus. Filmi muusikaline kujundus helilooja Arvo Pärdilt.

Andres Söödi ja Mati Kase pilguheit Nõukogude Antarktika-ekspeditsiooni tegevusele polaarjaamas Vostok. Lühifilm on kokku pandud kaadrikildudest: töö uurimisjaamas Vostok, hingematvalt kaunid Antarktika loodusvaated, lõunamandri põlisasukad pingviinid jpm.

Arhiividokumentidele ja -fotodele ning kroonikakaadritele toetuv dokumentaalfilm 1940. aasta juunipöördest Eestis. Filmis kasutatud ENSV ja NSVL propagandistlikele kroonikakaadritele, fotodele ja arhiividokumentidele antakse režissööri-stsenaristi Vladimir Karasjovi mõtestatud valiku ja montaaži ning Veljo Tormise muusika toel suhteliselt tõepärane ajalooline pilt toonastest sündmustest. Toonased propagandakaadrid kõnelevad režisööri tõlgenduses Eesti Vabariigi okupeerimisest ja inkorporeerimisest NSV Liitu.

Vaatefilm kevade märkidest Eestis. Vabalt ringi traavivad hobused kui kevade ja vabaduse sümbolid on vastandatud masinate ja tehnoloogiamaailmale.

Venemaa keisririigi ja Punaarmee väejuhi, 2. järgu armeekomandöri August Korgi (1887-1937) elust ja tegevusest vanade fotode ja arhiivikaadrite kaudu.

Öösel remondivad teetöölised Tallinnas Narva maanteel trammiteed. Meeleolukad pildikesed meeste tööst, mis lõpeb varahommikul liinile saabuva esimese trammiga ja tassi kohviga lähedalasuvas kohvikus.