Otsingutulemused

Üksik reisija otsib hingevalule leevendust. Tema kriipiv igatsus nakatab kaasteelised, kes seisavad silmitsi oma ihade ja hirmudega.

Saatuse keerdkäigud on pagendanud balletisolist Sergei elama linnalähedasse kolhoosi. Siin peab ta oma igapäevast võitlust rutiini, koduloomade ja alkoholiga.

Janu luksuse ja külluse järele on jõud, mis hoiab kapitalistlikku masinavärki liikumises. Turba kaevandamise eesmärgil kuivendatakse Eesti rabad, mille tagajärjel põhjavesi kaob ja kaevud jäävad kuivaks. Eesti turvast vajatakse orhideede kasvusubstraadiks Hollandi kasvuhoonetes. Masstoodetud orhideed võivad tunduda kunagise eliitkauba haleda jäljendusena, sest nüüd on nad laiatarbekaubana kättesaadavad pea igaühele. Siiski on odavate kuukingade ostjad tõesti omandanud luksuse, arvestades kui arutus koguses nähtamatut tööd ja loodusressursse kulub nende tootmises.

Kombineerides koreograafilise esituse dokumentaalkaadritega, pakub Varjupaik kommentaari koloniaalse pärandi teemal. Film toimub postsovetlikus loomaaias ja esineja kehastab loomaaia naistöötajat, kes jääb järsku puuri luku taha kinni ja muutub seal külastajate pilkude all metsloomaks. Pöörates olulist tähelepanu aja möödumisele, jälgib film tegelase muundumise faase. Selles protsessis saab erootilisest pingest vastupanuvahend, millega võidelda külastajate pilkudega ja vaatenurkade hierarhia ümber pöörata.

Mis saab, kui ühel pakaselisel talvehommikul bussi oodates peab suure kiusatusega silm silma ja keel keele vastu seisma?

Yoyogi on vabadus. Koht, mis tõuseb kõrgemale kõigest inimlikust. Nagu esimene lend taevasse. Selles filmis on ühendatud kaks kummalist ja osaliselt kattuvat poolt. Ühelt poolt on see oma neutraalsuses kauge, peaaegu teaduslikult kuiv pargis toimetavate inimeste vaatlemine, teiselt aga poolt on siin aga mingi kummaline maagia ja tunne, et toimuv ei ole maistes mastaapides mõistetav. Filmi tegevus toimub Jaapanis Yoyogi pargis, mis kunagi minevikus oli lennuväli, kust startis esimene Jaapani piloot. Filmi vaatenurk on tähelepanuväärsem ja olulisem kui vaatlusobjekt. Täpsemalt öeldes muudab optika nii otseses kui ka ülekantud tähenduses objekti, pöörates selle tagurpidi. Seda filmi ei saa kirjeldada kui "filmi ühest vanimast pargist ...

Looduse arengut juhib geeniahel. Kuidas info sinna koodina talletatud on, nii elutee ka kulgeb. Nagu ikka, püüab iga elusolend mõnuleda oma mugavusstsoonis. Paraku - arengut nii ei toimu. Vastupidi, geeniahel roostetab ja toimub taandareng. Edasiliikumine toimub vaid siis, kui selleks on pakiline vajadus. Veelgi parem kui tagant sunnib surmahirm. Ka filmi peategelase Tiidu roostes geeniahel hakkab tööle alles siis, kui elu on ohus. Aga milline kood inimesel geeniahelas peidus on, selgub alles arengu käigus. Inimkond on arutlenud pikalt elu mõtte üle, teadmata, et mõnel pool on see ammu leitud. See, mille poole kõik püüdlevad, on üheskoos veidrate mustrite punumine. Pärast ...

Naine kohtab Siili. Siil on see, keda Naine on oodanud. Alguse saab sügisene deliirium keset mikrorajooni üksildust, kus tegelikkus põimub unenägudega ja inimsus loomalikkusega. Mees ei märka Naises toimuvaid muutusi enne, kui on juba liiga hilja.

Film ühest saarest ja ühest vanast naisest, keda saatus on uhtunud oma kodusaarest väga kaugele. Tulles lõpuks tagasi koju, elavad aga tema majas juba ammu teised inimesed. Animatsioonfilm on loodud Ruhnu saarelt pärit leidobjektidest ning see rääbib Ruhnu saare traagilisest ajaloost, kus kõik saare elanikud lahkusid 1944.a. sõjakeerises oma kodust ja kui aastakümneid hiljem avanes neil võimalus taas kodusaart külastada, elasid seal juba uued inimesed. Lisaks ajaloo keerdkäikudele vaatleb film ka kodu olemust, kas kodu on pigem asukoht või hoopis meelerahu?

Metsadebatt on nõudnud aastatega tihumeetrite jagu lehepinda. Vahetunud on 7 valitsust – probleemi pole lahendatud. Eesti on riigi pindala ja raiemahu suhtes Euroopas nr. 1.