Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (198)

Sihtpunkt - olla õnnelik

2016 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kertu Köösel

Lugu kahest mehest, kes on pidevalt eneseteostuse otsinguil. Nendel otsingutel on nad jõudnud sihtpunkti, kus neil on võimalik õnnelikuks olemist ka teistele pakkuda. Just Raini ja Andrese kohta käib ütlus, et andmise rõõm on kõige suurem rõõm.

Ajakirjanik Raini ja maastikukujundajat Andrest ühendab peale armastuse ka pidev vajadus ennast täiendada ja midagi ära teha ning nad teevad seda suure pühendumise ja usuga selleks, et maailm saaks olla parem paik meie kõigi jaoks. Nõnda on loodud avalik õnnelikuks olemise koht Häpi Kodustuudio, mis on avatud kahetoalises Kalamaja korteris. Nende kodu on restoran, massaažisalong, fotostuudio. Lisaks sellele pakuvad nad coachsurfingut ehk rendivad oma niigi väikesest korterist välja nurgakest, kus välismaalased ööbida saavad. On tekkinud olukord, kus tegutsetakse, tsiteerides peategelast Raini: „Mitte 24/7, vaid 25/8“. Dokfilm „Sihtpunkt – olla õnnelik“ aitab vaatajal saabuda sellesse sihtpunkti, et saada osa meeste igapäevaelust, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Dirigendi kõla

2007 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Muusikadokumentaal | Režissöör: Peter Murdmaa, Helle Karis

Portreefilm legendaarsest Eesti muusikust Eri Klasist läbi tema loometöö ja eraelu.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Marina Kuvaitseva ja üksildased naised

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Arvo Iho

Marina Kuvaitseva, uhke ja iseseisev naine juhatab Narvas folklooriansamblit, kus laulavad üksildased haritud naised.

Marina Kuvaitseva on 40-aastane uhke ja iseseisev naine, kes töötab Narvas rahvakunstiansambli Suprjaki juhina. Marina loodud ansambli lauljad on üksildased haritud naised, kes ei taha elada meestega, kes neist rumalamad või liialt viina võtavad. Narva inimesed ei tea, kes nad on ja kuhu kuuluvad. Rahvamuusika kaudu püüavad naised tunnetada oma juuri, leida vaheldust ja tasakaalu oma elus.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Orgulas - pilguheit möödunule...

2001 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Õie Orav

Eesti ühe vanima tegevnäitleja Jaanus Orgulase pilguheit möödunule.

Jaanus Orgulas meenutab oma muhedal moel üle 50 aasta kestnud lavateed Eesti Draamateatris ja Riiklikus Filharmoonias, jutustab kolleegidest, perekonnast ja hobidest. Filmis on kasutatud rohkelt arhiivimaterjali, katkendeid filmidest ja telesaadetest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Ernst Jaakson oma kodus Bronxville`is, New Yorgis, 19.10.1996

1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Eesti Vabariigi peakonsul Ameerika Ühendriikides Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgis, 19. oktoobril 1996.

1991. aastal nimetati Ernst Jaakson Eesti Vabariigi esimeseks erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks Ameerika Ühendriikides ning alaliseks esindajaks ÜRO juures, saades peagi USA diplomaatilise korpuse vanemaks. 1993. aastast sai Jaaksonist taas Eesti peakonsul Ameerika Ühendriikides ning ta jätkas diplomaaditööd kuni surmani 1998. aastal. Ernst Jaakson oma kodus Bronxville'is, New Yorgi äärelinnas oktoobris 1996.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Protokoll

1996 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Valentin Kuik

Noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.

Iga inimese elus on loendamatu hulk lihtsaid ja keerulisemaid isiklikke ja riiklikke rituaale ning protokollireegleid. Filmis need rituaalid segunevad, isiklik muutub riiklikuks ja vastupidi, tänu millele vaatajal on ehk põhjust oma elu üle veidi avaramas plaanis mõtiskleda. Filmi kangelannal, noorel flöödimängijal Irinal on toimekas päevas täita rida isiklikke ja riiklikke rituaale.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 2. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlaste elu tutvustava filmi teises osas meenutavad eestlased Austraaliasse jõudmist ja esmaseid muljeid sellest maast.

Kümme Austraalia eestlast meenutavad oma esmamuljeid uuest kodumaast. Austraalia Eesti Seltside Liidu asutaja Arnold Perendi meenutab Sydney Eesti konsulaadi algusaastatega seotud inimesi Johannes Kaivu ja Arved Miilenit. Sydneys elav Loreida Nichols tuli Austraaliasse 1927. aastal 14-aastasena. Ta meenutab nappe töövõimalusi, palka, abielus olevate naiste mitte tööle lubamist. Brisbane'is elav Astrid Sisask tuli koos vanematega 1930ndatel. Ta meenutab selle aja rasket majanduslikku olukorda ja pagulaste saabumist pärast teist maailmasõda. Austraalia vajas lihttöölisi, eestlastest haritlased pidid uuesti võimalusel kõrgkooli minema, sest kohalikud hoidsid paremad töökohad ja võimu kiivalt endale. Thirlmere'is elav Urmas Maidla jutustab Eesti Abistamise Komitee sünnist 1945. aastal ja tegutsemisest, ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 3. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": kolmas film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia eestlasi tutvustavas filmis räägitakse nende jõupingutustest eesti keele õpetamisel nooremale põlvkonnale.

Austraalia eestlaste ühistegevuses aktiivne osaleja ja Metsaülikooli Austraalias asutaja ja juhataja Inno Salasoo annab intervjuu oma kodus Sydneys. Ta meenutab Sydney Eesti Täienduskooli suvelaagrite korraldamist alates 1962. aastast. Esimese laagri juht oli Edgar Aavik, Salasoo oli abijuhiks. Kui alguses toimusid laagrid ainult eesti keeles, siis lisandus hiljem ka inglise keel. Noorele põlvkonnale rahvuslike teadmiste edasiandmiseks ja eestikeelsetes vestlustes osalemiseks asutas Inno Salasoo Kanada eeskujul ka Austraalias Metsaülikooli 1972. aastal. Ta on juhtinud seda 24 aastat. Külalisteks on olnud Lennart Meri, Mart Laar, Mikk Mikiver, Lepo Sumera, Kalevi ja Tiiu Kull jt. Kahjuks on noori osalejaid aasta-aastalt vähemaks jäänud. Juta Haller ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»