Otsingutulemused

Igal kevadel algab kümnetes paikades üle Eesti konnade kevadränne üle tiheda liiklusega maanteede. Seal hukkub sadu, isegi tuhandeid konni. Need kahepaiksed on siin elanud kauem kui meie. Ja nüüd on meie kohus neid aidata. Inimesed tulevad vabatahtlikena vihmastel kevadõhtutel konnasid üle tee aitama. Epu vastutusel on konnatalgute läbiviimine Piibe maantee Tammiku teelõigul. Epp on tõeliselt konnausku. Ta armastab neid kohmakaid kahepaikseid ja usub, et kui mingi loodusaktsioon tõeliselt suudab maailma parandada, siis see on just konnatatalgud. Kõik toimub siin pimedas. Tõelise koerailmaga. Kes on need inimesed autoteel, kes väikeseid olendeid kaitsta püüavad?

Portreefilm kahest tegelasest – Tallinna Linnahallist ja selle valvurist Peetrist. Kunagi Tallinna uhkuseks olnud Linnahall on trööstitus seisus, kuid tal on omad truud poolehoidjad. Peeter tuleb iga kolme päeva tagant 24-tunnisesse vahetusse valvama mahajäetud Linnahalli. 1980. aasta suveolümpiamängudeks ehitatud suurejooneline kultuuri- ja spordipalee mõjub kui tondiloss. Peeter armastab nukrat maja, mille suurejoonelisus meenutab veel praegugi hoone hiilgeaegu. Majavalvur teab, kui maja jääb hingeta, siis see hävib nagu hingeta inimenegi. Praegu on eraklik Peeter üksindusse jäetud maja hing.

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi)vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas. Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa, vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.

Siisi on aktiive ja nägus noor naine, kelle energiast jaguks esimese Eesti kosmosesüstiku saatmiseks Veenusele. Maailmaparandamise tung lennutab Siisi hoopis kaugesse Ugandasse, kus ta plaanib annetuste abil avada kohviku, mis pakuks tööd kohalikele puuetega noortele. Projekti algus on hoogne, ent mida aeg edasi, seda rohkem põrkub Siisi idealism kohaliku töökultuuri, sooliste eelarvamuste ja majandusliku paratamatusega. Lisaks kuhjuvatele probleemidele rahastusega ja klientuuri puudumisele, satub tulejoonele ka Siisi eraelu. Rahastajatele saadetavad videoraportid peavad aga särama optimismist, sest Aafrika vajab ju päästmist, kui juba päästma on hakatud.

Kolme lenduri kodutee on pikk ja ränk. Kõrbekuumus vaheldub mägede jäise tuulega, mudamülgaste ja moskiitodega. Kolme rändaja lootusetute päevade vahele eksivad aga ööd, mis on täis fantaasiat ja erootikat. Film on inspireeritud Priit Pärna samanimelisest söejoonisest ja teostatud täiesti uuenduslikus liivaanimatsiooni tehnikas.

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Mart Kuurme on elupõline füüsikaõpetaja. 2013. aasta 21. oktoobril saabub ta Põhja-Ghanas asuvasse Kongo külla, et õpetada vabatahtlikuna füüsikat ja astronoomiat kohalikele lastele. 3. novembril on Ghanas oodata päikesevarjutust. Mart teeb selleks hoolega ettevalmistusi: hilisõhtused tähistaeva vaatlused, füüsikatunnid kohalikus keskkoolis. Taustal kohalike inimeste elu, mida tihti saadab tants – tantsitakse lõikuspeol, tantsivad lesed, kes käima saanud sheavõitootmise, tantsitakse jalgpallivõistlustel ja ka matustel. Tantsitakse isegi kirikus. Mart lähebki kirikust otse päikesevarjutust vaatlema. Varjutus on alanud varem, kui Mart oodata oskas.

Eestis tegutsev liikumine Tour d'ÖÖ koondab jalgrattaaktiviste, kes korra kuus vallutavad linnaruumi. Suures grupis geriljarännak mööda Tallinna õhtuseid tänavaid loob sõitjatele üleva meeleolu. Metsateel kulgeva filosoofi jaoks on jalgratas kui tajuinstrument, teadvuse avardaja. „Kui jalgratta oleksid leiutanud tiibeti mungad, oleksid nad seda eelkõige kasutanud kui meditatsioonivahendit,“ ütleb kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Jalgratas kui mõtlemise vahend on oluline erinevatele loojatele. Jalgratturite eneseteadvuse kasv on suurenenud ülemaailmselt. Homo pedalis – need on inimesed, kes vaatlevad maailma jalgrattasadulast. Nende kõigi jaoks on ratas igapäevane tarbeese. Ja siis midagi veel. Võimalus olla vaba. Nad on väga erinevad inimesed, kuid jalgratas ühendab neid.

Ühel täiesti tavalisel sumedal ööl kogunevad ühe täiesti tavalise kortermaja elanikud oma maja hoovi. Tekkinud situatsiooni kasutab ära kahtlaste kavatsustega kodanik. Lõpp on loomulikult etteaimatav.

Mänguline fantaasiajutustus Tallinnast läbi siinsete elanike lugude. Kokku saavad elavate ja surnute lood, mälestused ja linnalegendid, lapsed ja luukered. Pealtnäha erinevaid lugusid seob pea poole tuhande aasta vanune Tallinna legend. 1535. aastal hukati Tallinnas talupoeg Mattise tapnud mõisnik Johann von Üxküll. 12 nüüdset tallinlast rekonstrueerivad kaamerate ees selle vana loo – loo õigusest ja võrdsusest.