Otsingutulemused

Motopolitseiniku töö on jahtida Eesti maanteedel hulljulgeid kihutajaid. Turvalise liikluse nimel riskivad motopolitseinikud iga päev oma eluga, sest küsimus pole selles, kas mootorrattur kukub, vaid millal ta kukub. Toomas Kivilo on üks vähestest eriväljaõppe saanud motopolitseinikest, kes kevade saabudes astub välja turvalisest patrullautost, et söösta võimsa tsikli seljas metsikusse maanteepõrgusse.

Abhaasia eestlased tulid esimest korda Eestisse laulupeole laulma 1947. aastal. Tulid ka 2014. aastal, aga ainult pealtvaatajatena. Sulevi, Salme ja Burna külade eestlased räägivad elust-olust kaugete aegade tagant ja praegustest tegemistest.

Veel 19. sajandi lõpul oli Stroomi mets täiesti puutumata. Puhkajad Stroomi ehk Merimetsa rannast suuremat lugu ei pidanud. Ainukest korralikku teed kasutasid ümberkaudsed loomapidajad karjateena: rannas karjatati ligi sadat lehma. 1930ndate algusaastatel muutus Stroomi rand Pelgulinna hakkajate elanike eestvõttel kauniks puhkealaks: ehitati suurejooneline rannahoone, rajati supelsild. Kuidas kulgeb elu Stroomi rannas ehk Stromkal 80 aastat hiljem? Seisundifilmi keskmes on mitmekülgse Stroomi ranna rahulik elurütm, kütkestav loodus ja värvikad asukad.

Portreefilm helilooja ja muusikapedagoog Ester Mägist liigub mälus ja muusikas. 1922. aastal sündinud helilooja on muusikat kirjutanud ligi kuus aastakümmet, tema traditsioone austav helikeel on ka uuenedes säilitanud isikupärase alalhoidlikkuse. Ester Mägi meenutab oma elu, mõtiskleb muusikast. Kui tervis lubab, on ta oma teoste proovidel ja esitlustel kohal ning annab “helipruukijatele", nagu ta interpreete nimetab, väärtuslikku nõu ja tagasisidet. Ester Mägi olevat väikese koolitüdrukuna õpetajale ütelnud, et tema tahab suurena saada Miina Härmaks. Sai aga hoopis Ester Mägiks.

Septembris 2013 avas Tallinnas uksed esimene Eesti H&Mi kauplus. Juba eelmisel õhtul hakkasid kaupluse ukse taha kogunema noored, kes on kasvanud (defitsiidi)vabas Eestis. Neile on järjekord midagi põnevat ja romantilist. Samal ajal seab Eestimaa teises otsas oma sammud kauplusauto peatusesse Veski Hilda, Palumõisa küla kõige vanem asukas. Suure rõivapoe avamist ootava linnatüdruku Milena ja maal oma kanade eest hoolitseva vana naise kaudu viidatakse praeguse Eesti probleemidele: sotsiaalmajanduslikule lõhele linna ja maa, vananeva rahvastiku ja kosmopoliitseid tarbijaväärtusi kandva noore põlvkonna vahel.

Põgusad kohtumised kirjanik Arvo Valtoni ja tema kaasteelistega erinevatel ajahetkedel on filmi läbiv teema. Jäädvustatud on Valtoni sünnipäevapidu Kirjanike Majas, tema Märjamaa kodu ja vestlusi Sirje Kiiniga. Valton selgitab oma elu põhimõtteid ja räägib kirjanikutööst. Tiina Vallikivi on kirjaniku abikaasana olnud toetav ja mõistev naine ning suure pere hea haldjas. Kirjutamine on Arvo Valtoni kirg ja vabadus.

Kõik eluks vajaliku saab Mari otse loodusest. Õietolm ja kastepiisad on alati Mari menüüsse kuulunud, ehkki tütarlapse sõnul võib ka suur sõõm kopsudesse tõmmatud lillelõhna tema jaoks olla toitvam kui mistahes söök. Juba kolm suvekuud pole Mari tahket toitu puudutanud. Tema menüüsse kuuluvad vaid mahlad. Suvel magab Mari lageda taeva all. Oma päevi sisustab ta ravimtaimi ja metsaande korjates, neid kuivatades ja ravivaid tinktuure valmistades. Kes oskaks arvata, et kunagi oli see tütarlaps Playboy kaanemodell.

Raivo Hein on edukas internetiärimees, harrastusastronoom, astrofotograaf ja rännumees. Ühtaegu nii idealist kui ka materialist. Tõenäoliselt on Raivo ka Eesti esimene kosmonaut, sest pilet sir Richard Bransoni korraldatavale kosmosereisile on tal taskus. Raivo usub teadusesse, inimese tervesse mõistusse ja inimkonna helgesse tulevikku. Ta usub, et 1000-aastane inimene on täna juba sündinud. Ta arutleb inimkonna tuleviku, elu ja universumi müsteeriumi teemil. Lisaks Raivole mõtisklevad tõe, selle otsingute ja olemasolu üle astrofüüsik Jaan Einasto, füüsik Peeter Saari, teadusfilosoof Enn Kasak, astronoom Laurits Leedjärv, pastor Gustav Piir jpt.

Lucavsala (Lutsusaar) on saar peaaegu Riia kesklinnas, keset Daugava jõge. 1930ndatel asusid saarel talud ja lehmakarjad. Pärast sõda jagati saar nõukogude suurtehaste töölistele aiakruntideks. Spontaanne elutegevus Lucavsala saare aianduskooperatiivis avaneb läbi humoorikate detailide ja kontrastide. Peategelane Rasma, 76-aastane aianduskooperatiivi isehakanud esinaine valvab heakorraeeskirjade täitmise järele, noomib laiskvorste ja joodikuid, kogub makse ja topib oma nina võõrastesse asjadesse. Nüüd aga soovivad kinnisvaraarendajad muuta saar turismimagnetiks, kuhu pole asja ei pensionäridel ega hipidel, kes agaralt tulevase Lat Vegase vastu võitlevad.

Rannaliiv on iseenesestmõistetav nagu õhk, päike, elu, armastus. Jäljed trükivad liivale oma lõputuid lugusid, mis küsivad: kas oskame väärtustada neid asju ka enne, kui need äkitselt kaovad? Kui liiv ja Liivamees on lahkunud ja Kivimees silmad avanud, kas ta jääb, või lahkub samuti?