Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (38)

Narva kosk I jagu

1988 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Ago-Endrik Kerge kaheosaline telemängufilm Vladimir Beekmani samanimelise romaani ainetel.

F1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Narva kosk II jagu

1988 | Telemängufilmid, Täispikk telemängufilm, Seeriafilm | Režissöör: Ago-Endrik Kerge

Ago-Endrik Kerge kaheosaline telemängufilm Vladimir Beekmani samanimelise romaani ainetel.

1918. aasta kevadel seisid Narva lähistel vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Vaataja ette kerkivad Siina Aunvärgi noorusmälestused otsekui lahtilastud Narva kose tormilised vood. Loo keskseteks tegelasteks on punakaartlased Jaan Tedder ja Avloi, mõlemad veendunud revolutsionäärid, kes kaitsevad noort nõukogude riiki. Kuid nende põhimõtted ses võitluses on erinevad. Mis on tähtsam - kas inimene on revolutsiooni jaoks või revolutsioon inimese jaoks? Nendele, kes sündisid Narvas sajandi alguses, pole see linn ilma koseta Narva. Aga Narva koske ei ole enam. Film on reekviem lahkunud inimestele ja kosele, ...
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meenutus

1987 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm, Tellimusfilm, Muud liigitused | Režissöör: Heini Drui

Eesti NSV kultuuriministeeriumi tellitud film helilooja Heino Ellerist, kelle sünnist möödus 7. märtsil 1987 sada aastat.

Armastatud õpetajat ja heliloojat Heino Ellerit meenutab pianist ja muusikapedagoog Heljo Sepp. Ta räägib oma Elleri klaverimuusika-alasest dissertatsioonist Moskva konservatooriumis, intervjueerib muusikateadlane Ivalo Randalu. Koos jalutatakse Kadriorus, Laulasmaal Elleri suvekodus ja mere ääres. Saateks kõlab “Kodumaine viis”, mille leidmisest ja pealkirjastamisest ning harmooniast ja pingest on Heljo Sepal palju rääkida.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Karoliine hõbelõng

1984 | Mängufilmid, Täispikk mängufilm | Režissöör: Helle Murdmaa

Helle Murdmaa muusikaline muinasjuttfilm jutustab Eesti ja Põhjamaade folkloori motiividel loo isekast kuningatütrest Karoliinest, kelle elukooliks saab rännak koos salapärase teejuhi Kaspariga.

Hellitatud ja isekas kuningatütar Karoliine satub rännuteel kokku sookollide ja unehaldjatega, näki ja libahundiga ning röövlikamp tassib ta oma koopasse. Tal on küll osav ja abivalmis kaaslane Kaspar, kuid eelkõige peab ta vabanema isepäisusest ja hoolimatusest. Tasapisi kogub neiu vaprust ja südametarkust, mis seiklusrikka teekonna lõpul viib ta selguse ja armastuseni.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Saesaare hüdroelektrijaama muuseum ja Taevaskoda

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 14 (1171), 4/5

1978 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Harri Martinson

Ahja jõe ürgorg ja Saesaare hüdroelektrijaama muuseum.
Perekond 34

1973 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kirjanikest abielupaari Enn ja Helga Nõu ühised ettevõtmised koos lastega. Perekonna autoreis Norrasse.

1973. aasta suvel reisib Nõude perekond Norrasse. Teekond viib läbi Rootsi Dalarna piirkonna põhja poole. Maastik on mägine, kärestikulised mägijõed ja joad, Rootsi kõrgeim juga Njupeskär. Dalarna kuulsad Dala puuhobused seisavad maantee ääres. Norras Trondheimis palistavad majad tihedalt fjordi kaldaid. Linna uhkuseks on Nidarosi toomkirik, vaade kõrgelt linna panoraamile. Mööda maanteed E6 sõidetakse lõuna poole, möödutakse Lillehammeri kirikust. Kaunid loodusvaated, lumelaigulised mäetipud, metsad, kärestikulised jõed ja joad. Oslo tänavapilt ja turismimagnetid: ülikool, rahvusteater, Frogneri park ja selle osana Vigelandi skulptuuripark. Gustav Vigelandi kujundatud pargi skulptuurid, keskmes 16 m kõrgune monoliitsammas. Külastatakse Viikingilaevade muuseumi, saalis Osebergi viikingilaev.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Talvest talve

1973 | Muud liigitused, Tellimusfilm, Õppefilmid | Režissöör: Ülo Tambek

ENSV Haridusministeeriumi tellitud õppefilm täienduseks üldharidusliku kooli algklasside õppeprogrammile.

Film tutvustab lastepäraselt meie tuntumaid linde, nende eluviise, tunnuseid, kehaehitust.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Viimane turbiin

1973 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Ülo Tambek

Eesti NSV elektrifitseerimisest ja vabariigi elektrijaamade rollist NSV Liidu loodeosa energiasüsteemis.

Dokumentaalfilm Eesti NSV elektritootmise arengust. Kaks kaasaegset energiahiiglast Narvas, Balti Soojuselektrijaam ja Eesti Elektrijaam varustavad elektriga mitte üksnes Eestit, vaid on kujunenud üheks tähtsaimaks NSV Liidu loodeosa energiatootjaks. Ent kõik see algas Leevakult. Tagasivaatelised arhiivikaadrid Leevaku hüdroelektrijaama taastamisest 1947, Võrumaa komsomoli entusiastlikust löökehitusest, samuti Tudu hüdroelektrijaama avamisest, mis tõid sõjajärgseil aastail valgust ümbruskonna asulatesse. Püssi elektrijaam aga lülitatakse välja. Väikeste jaamade sulgemine tähistab ühe etapi lõppu Eesti elektritootmise ajaloos ja uute võimsamate jõujaamade ajastut.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mis värvi on suvi

1970 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Viivi Kraav

Loodusvaated ja suvine Eestimaa koos lindude, lillede ja liblikatega.

Värviküllane loodus ja erinevad vaatenurgad liblikatele, põrnikatele, tõukudele ning veepeegeldused on filmi põhiolemus. Näitleja Andres Ots laulab paar temaatilist laulu ja ühtlasi esitab ka diktoriteksti.
- Osta film
- Osta
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kevadine suurvesi

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 13 (842), aprill 1966

1966 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Reet Kasesalu

Probleemid suurveega põlevkivikaevanduses.
- Voogedastus
- Voogedastus