Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (36)

Euroopa naarits

1983 | Dokumentaalfilmid, Loodusfilm | Režissöör: Rein Maran

Meie sajandi alguses kogu Euroopas laialt levinud euroopa naarits on loodusest kadumas. Film tutvustab seda väikest looma, tema probleeme, selle loomaliigi kaitsmist.

Meie sajandi alguses kogu Euroopas laialt levinud euroopa naarits on jõudnud geneetilise huku lävele. Loomaliigi kadumise põhjuseks on inimese ahnusest, teadmatusest ja rumalusest tehtud vead. Kas jätkub meil nüüd mõistst, tarkust ja tahet säilitada euroopa naaritsat kasvõi väikesel osal maast, kus ta alati on elanud. Probleemist kõneleb ka bioloogiakandidaat Dmitri Ternkovski.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
President

1983 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Heli Speek

Valga rajooni neljatuhandeliste lüpsjate klubi president Adolf Raudsepp.

Portreefilm Valga rajooni Tahe sovhoosi eesrindlikust loomakasvatajast ja rajooni neljatuhandeliste lüpsjate klubi presidendist Adolf Raudsepast. Koos naisega toimetab mees kodutalus, heinamaal ja lüpsilehmade perefarmis. Saab aimu uudse perekonnatöövõtu eelistest 1980ndate Eesti NSV põllumajanduses ning pereliikmete ja töökaaslaste suhtumisest majandi käekäiku.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Jätkata fortes

1980 | Muusikafilmid | Režissöör: Heini Drui

Millest sündisid ning kuidas Tõnu Kaljuste ja Ellerheina kammerkoori käes said oma kuju Veljo Tormise "Ingerimaa õhtud".

Ajavoolus kaob paratamatult palju väärtuslikku. Veljo Tormis ja Ellerheina kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel on üks neist, kes hoolitsevad rahvalaulude säilitamise eest, selle eest, et me saaksime osa kaugetel aegadel elanud inimeste rõõmudest ja muredest. Mõtiskletakse meie ja rahvalaulude suhetest, nende kandumisest tänapäeva - kus ja millest sündisid ning kuidas Tõnu Kaljuste ja Ellerheina kammerkoori käes said oma lõpliku kuju "Ingerimaa õhtud".
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kõrvemaa sügis

1978 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Vallo Kepp

Lüüriline Kõrvemaa

Sügisene Kõrvemaa ja kaadritagused A.H. Tammsaare mõtted.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
Tagasitulek

VGIK: Raimo Olavi Niemi diplomitöö

1976 | Tudengifilmid, Lühimängufilm | Režissöör: Raimo Olavi Niemi

Raimo Olavi Niemi lühifilm piiritust emaarmastusest.

Hilissügis tumedate varjudega jõe ääres. Väikeses taluhütis elab vanem naine Maret, kes ootab aastaid kodust eemal olnud soldatist poega sõjast koju. Ühel ööl ärkab Maret, kuuldes kauget appihüüdu. Üle vee teisele kaldale jõudes näeb ta hirmsates haavades meest. Suure emaarmastusega talutab ta poja tarekesse ja asub teda tohterdama. Emaarmastus ja hool on piiritu. Ema mure on suurim kui kõik mured maailmas. Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) lõpetaja Raimo Olavi Niemi (Soome) diplomitöö ja debüütfilm Friedebert Tuglase novelli „Inimese vari“ ainetel.
- Vaata
Peida sünopsis Ava sünopsis
IX Eesti päevad Adelaide'is

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Eesti päevad Adelaide'is

1975 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

IX Eesti päevad Austraalias toimuvad Adelaide'is 26.-31. detsembrini 1975 üheagselt XX Eesti mängudega.

IX Eesti päevad Adelaide'is toimuvad 1975. aasta kuumadel detsembrikuu päevadel. Lõbusõit Torrensi jõel Adelaide'is. Ilus haljastus ja eramud jõekallastel. Vastu tuleb teine jõelaev, möödutakse vesijalgratastega sõitjatest. Eesti päevade pidulik avamine toimub 26. detsembril Poola Maja aktusesaalis, kõnelevad Eesti päevade üldjuht Villi Reinpuu ja spordiliidu esimees Meinhard Ots. Adelaide'i Eesti Majas esinevad lapsed väga erinevate etteastetega: muusikaesitused, näitemäng, tantsu-, võimlemis- ja balletinumbrid. Rahvatantsud ja võimlemisettekanded esitatakse õhtuse valguspeona, mille peanumbriks on tantsupõimik "Rännak läbi Eesti". Tantsijad on rivistunud, hoitakse kõrgel Eesti maakondade vappe. Rahvatantsijate esinemine: tantsivad lasterühmad, nais- ja meestantsijad eraldi ning ka paaridena. Peolised suurel külakiigel. Eesti päevade lõpuüritusena toimub ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maaparandaja

1973 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Mark Soosaar

Audru poldri ehitustöödel

Vee ala- või üleküllus on põllumehe üks peamisi muresid, mille lahendamise on oma ülesandeks võtnud hüdrotehnika insener Vello Ott. Stsenarist Olev Anton, režissöör-operaator Mark Soosaar.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Vetelpäästenädal

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 12 (1026), juuni 1972

1972 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Andres Sööt

Uppuja päästmise demonstreerimine Tallinna Vetelpäästejaamas, vetelpäästjad tööl.
Leonhard Kuiv

Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 20 (961), oktoober 1969

1969 | Filmikroonikad, Filmikroonika 1940 II pool-1991 | Režissöör: Evald Vaher

Portreepala Reku parvemehest Leonhard Kuivast.
Valter Kotsari kroonika

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: V.Kotsari kroonika

1968 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kroonikakaadrid Rootsi eestlaskonna kultuurielust aastatel 1964-1970.

1964-1965. Diplomaat Heinrich Laretei kodus Stockholmis on külas August Torma, Elmar Kirotar, Aleksander Warma, Edgar Pärli, Evald Uustalu, Aksel Linkhorst ja Ernst Sarepera. 13. oktoobril 1966 avatakse eesti raamatunäitus Carolina Redivivas. Avamisel on Aksel Mark, Valter Tauli, Jakob Aunver, Johannes Lindvere, Sakari Vaapasalo, Joosep Nõu, Jaan Mets ja Tiiu Mets, Marga Aamisepp, Arnold Kivimäe, Helga ja Enn Nõu. Aleksander Warma 75. sünnipäev Stockholmis 22. juunil 1965. Kohal viibivad väliseesti kultuuri- ja ühiskonnategelased. 25. veebruaril 1967 tähistatakse Eesti Vabariigi aastapäeva aktusega Uppsalas Hantverkarföreningeni ruumes, kõneleb Aleksander Warma, toimub pidulik õhtusöök ja väike kontsert. Kirikute maailmakonverentsist osavõtjad Uppsalas juulis 1968. 1960ndad - ...
Peida sünopsis Ava sünopsis