Otsingutulemused

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.

Eri Klasi elu juhtmotiiv on rõõm – rõõm tööst, sõpradest, kolleegidest, eelkõige aga perekonnast ja kodumaast. See rõõm on kaasakiskuv ja ammendamatu, hoolimata sellest, et tema saatus pole olnud pilvitu. Ajaloo käik ja isiklikud kaotused, töötempo ja rahvusvaheline tuntus võivad inimese sisemises muusikas tekitada ebakõlasid. Eri Klasi kõla on jäänud puhtaks.

50 aastat Eestis elanud Afanassi ja tema lapselaps Liina istuvad rongi, et sõita Moskvasse ja sealt edasi Tambovi oblastisse vanaisa lapsepõlvekoju. Kas kahe lähedase, kuid teineteisest kaugele jäänud inimese ühine teekond ühelt kodumaalt teisele saab ka teekonnaks tagasi teineteise juurde?

Maimu Berezkinal (16) on seni olnud kaks kodu ja kaks kodukanti, Peterburi ja Puka. Maimu on läbinud juba keskkooliprogrammi, käies vaheldumisi koolis nii Peterburis kui Pukas ning ta unistab norra keele õpingutest Peterburi ülikoolis. Maimu isa on venelane, ema eestlanna. Mitmeid keeli oskav Maimu peab end eestlaseks, kes mõtleb mitmes keeles ega pea oluliseks piire rahvuste vahel.

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.

1989. aasta suvel osales õppelaev Krusenstern kuulsal Cutty Sarki regatil Läänemerel. Filmis pole pelgalt jäädvustatud üks merereis ja sadamalinnad, vaid ka autori mõtterännak vabadusest.

1980. aastal emigreerus Arvo Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ja asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini. Dorian Supin jälgib helilooja päevi, ikka õhtust hommikuni. Kõlab muusika. Kontserdid mitmetes riikides, ühiskondlik tunnustus ja avalik elu. See, mis näha-teada kõigile on kui veepind – tihti ebatäielik, muutlik, vahel tegelikkust moonutav. Sündmused, kohad ja üksikasjad helilooja elus on vormiks, kus looming on meile jälgitav. Proovime näha rohkem. Kodune miljöö, helilooja mõtteterad. See on kui vees tahta näha põhja, kui peegeldus ei sega. Sügavuse määramine osutub aga sageli silma abil teostamatuks.

Suurlinna tuled meelitavad paljusid, kes hellitavad lootusi õnnele. Siin leiavad teineteist ka Tildy ja Mike, Cecilia ja Karl - kaks paari, kelle elu võiks kulgeda koos. Ja siin on tänavad täis üksikuid inimesi, kelle lootused on purustanud linna aplus, kärsitus ja ükskõiksus.

Kahekümneliikmeline Eesti kontsertgrupp NSV Liidu kultuuripäevadel Indias. Kommenteerib Ela Tomson.

Eesti NSV eriturismigrupp NSV Liidu kultuuripäevadel Jaapanis. Grupi koosseisus Anu Kaal, RAM 3, Kreuksi-nimelise Kultuuripalee rahvatantsuansambel Sõprus. Võõramaa eksootika kõrval köidab eestlaste meeli turumajandusliku ühiskonna igapäevaelu. Reisimuljed jõuavad vaatajani filmi autori Lembit Heinmaa ja orientalist Agu Sisaski vahendusel.