Otsingutulemused

Lugu üksikust keskealisest ülemteenrist Thibaut’st, kes ustavalt oma pererahvast ootab. Nagu aastakümneid, katab ta iga päev pererahvale lõunalaua ja jääb neid aknale ootama. Teenri teadmata on pererahvas aga aasta tagasi tapetud. Tänu katuseräästa all elavatele tuvidele saavad ootamine ja kannatus mehe jaoks uue tähenduse.

Admiral Adam Johann von Krusensterni, esimese Vene lipu all ümber maailma sõitnud maadeuurija kodu oli Eestis. Tema tähtsaim töö – "Lõunamere atlas" – valmis Virumaal Kiltsi mõisas. Hoolimata oma saavutustest oli tema karjäär üsna konarlik – teda ei köitnud õukonnaelu ega ametkondlikud suhted. Ta oli rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane, aga ka sõjaväelane, ja oma elu küpsed aastad pühendas ta noortele meremeestele. Tema elutööd kroonis eriline keiserlik privileeg – olla maetud Tallinna Toomkirikusse.

Põlvamaal Mooste ülemaailmses kunstnike külalisstuudios on majutus ja elamine tasuta, ainsaks tingimuseks, et vanas mõisas peatuv kunstnik jätaks loomingulise jälje ka kohalikku külaellu. Väikeses alevikus kohtuvad kaks erinevat maailma: ühelt poolt lagunenud kolhoosihooned ja kössi vajunud piimapukid, teisalt Eestis üks paremini säilinud mõisaansambel ja tehniliselt hästivarustatud külalisstuudio. Kunstnike idealistlikule, eriskummalisele maailmale vastandub samas külas tegutsevate rahvaliku kultuuri harrastajate sirgjooneline maailmapilt. Ometigi on kahe erineva kogukonna loomingu olemus ühtaegu vastandlik ja sarnane.

Elu Paunküla hooldekodus kulgeb väljakujunenud päevakava järgi. Ometi on iga argitoimetus eakate elanike jaoks sündmus: hommikune ärkamine, söögikorrad, rohtude võtmine. Igapäevaelu rutiini toovad suurt vaheldust kohviõhtud, sünnipäevad ja jõulud. Vanad naised, igaüks eriline, elavad unustatud maailmas, nende lähedasteks on nüüd hooldajad, õed, arstid. Kes veel mäletab, see jutustab oma lapsepõlvest ja kodust. Kes ei mäleta, on libisenud teiste jaoks kättesaamatusse maailma. Inimeste eluõhtu õnn peitub elu pisiasjades.

Mõisad on aastasadu vorminud eestlaste ja lätlaste elu ja vaimulaadi, Olnud ajaloo lahutamatu osa, on mõis jäänud nii eesti kui ka läti kultuuri lahutamatuks koostisosaks. Film tutvustab Eesti- ja Liivimaa mõisaid, vanade aadlisuguvõsade päritolu ning ajalugu. Kõnelevad von Ungern-Sternberide Stackelbergide, von Uexküllide suguvõsade esindajad. Kommenteerivad Mart Aru, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Helmut Piirimäe.

Jätkub Eestimaa ja Liivimaa mõisate ajalugu käsitlev sari. Tutvustatakse Skangale, Suuremõisa, Vana-Vigala ja Saue mõisaid, peatutakse Narvas Hermanni kindluse jalamil. Meenutavad Catharina Palme-Nielzen, Claes von Ungern-Sternberg, Ingrid von Uexküll. Kommenteerivad Katrin Maandi, doktor Tõnu Karma, professorid Torkel Jansson, Matti Klinge ja Sirje Kivimäe.

Tulipäine talupoiss Rummu Jüri ei karda saksa parunit ega Vene tsaari politseid, kõrtsikaklusi ega isanda käsu täitmatajätmist. Malbe taluneiu Mari armastab teda sellest hoolimata, et Jüril jagub tütarlapsi iga sõrme jaoks. Nende seas ka parunipreili Evelin, kelle loomus on aga sama metsik kui Jüril ja kes on harjunud saama kõike, mida tahab - ka matsisoost kallima, kes peab ennast vabaks meheks. Vabadusest saab aga lindpriius, ja kuhu viib tagaaetava armastus?

Dokumentaalfilm Sagadi mõisa renoveerimisest 1990ndate algusaastate keerulises sotsiaal-poliitilises olukorras. Filmis meenutavad sisearhitekt Leila Pärtelpoeg ja Rakvere Metsamajandi direktor Simo Nõmme Sagadi mõisa renoveerimisega seotud töid ja muresid.

Kultuuriajalooline film võtab vaatluse alla Virumaa aegruumi. See on psühholoogiline mõtisklus rahva kestmisest ajatormides. Stsenarist Kalju Saaber, muusika Alo Mattiisen, režissöör Jaan Pihlak. Film valmis Virumaa Fondi tellimusel.

Mõisakontsertide eel kõneleb Eduard Vilde nimelise kolhoosi kultuuriosakonna juhataja Valdur Liiv Rägavere restaureeritud mõisahoonest süvamuusikute eelistatud esinemispaigana. Kolhoosi endine esimees Erich Erilt meenutab aga, mida tema silmas pidas mõisa restaureerima asudes. Kristjan Svirgsdeni autorifilm.