Otsingutulemused

Kalju Saaberi jutustuse alusel valminud kaheosalise filmi sündmustik algab 1940. aasta suvel ja lõpeb 1980. aastate keskel nähtuna ühe naise silmade läbi. Maria Marmor oli 1940. aastal nooruke aktivist ja hilisem parteitöötaja, nüüd elab aga trööstitus vanadekodus. Peategelane on oma võitlemised võidelnud ja läheb vastu elu viimasele vaatusele. Maria Marmori meenutused elustuvad mõtterännakuteks minevikku, mis põimuvad olevikusündmustega. Elustub Maria noorus ja armumine sepp Priidikusse, kes jääb tema elu armastuseks, kuigi karm saatus neid lahutas. Naine, kes võitles oma ideaalide nimel ja kaotas isiklikus elus peaaegu kõik, meenutab aegu, mil ta oli noor ja õnnelik, mil kõik oli veel ees.

Lugu Matsiranna poistest, kes õpivad tundma meretarkusi ja kotermanne, vanast paadist ja sadamavahist Eero Siivost, poistele onu Eero, kes kõige selle taga seisab.

Dokumentaalfilm Eest NSV rahvakirjanik Juhan Smuulist (1922–1971) tutvustab eelkõige tema kirjanduslikku loomingut, aga ka kirjanikku kui inimest ja ühiskonnategelast. Suur osa filmist on pühendatud Juhan Smuuli sünnikohale, Muhu saarele. Sealsed inimesed ja olud on andnud kirjanikule eluteele kaasa tunnetuse oma kohast ja kohustustest ühiskonna ees.

Pildikesi 20. sajandi teise poole eesti külaelust. Aastaaegade vaheldumise taustal näeb maainimesi toimetamas oma taludes. Enamasti on need vanad inimesed. Külad tühjenevad ja vanad talumajad lagunevad.

1950-ndate Nõukogude Eestisse naaseb neli sõjakeerises Rootsi põgenenud eestlast, kelle on värvanud Lääne salaluure. Diversantide raskused algavad juba piiril, kus neil tuleb otsustada vigasaanud kaaslase saatus. Ka nõukogude tegelikkus ei ole ootuspärane, koostöö kohalike elanikega ei toimi ning agentidel tuleb korduvalt kaalule seada nii oma südametunnistus, peresuhted kui ka elu. Käivitub Riikliku Julgeoleku põnevate pööretega vastuoperatsioon.

Vapper noormees läheb otsima imesõrmust. Ta leiab sõrmuse, võidab selle abil metsalise ja päästab rahva hukatusest.