Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (655)

Roots - sada aastat sõda ja muusikat

2011 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Katrin Laur, Gabriel Castro Rouillé

Dirigent ja helilooja Olav Rootsi elu hoidis koos muusika, kuid rebis tükkideks sõda ja vägivald, pöörane 20. sajand.

Olav Roots sündis 1910 Tartumaal Udernas ja suri 1974 Bogotás Colombias. Tema elu hoidis koos muusika ja rebis tükkideks sõda ja vägivald, tema pöörane sajand. Nüüd otsivad oma juuri ja mõtet Olav Rootsi pojapojad Julian ja Nicholas Roots Miamist, kes pole oma vanaisa kunagi kohanud, ega ka näinud ka seda maad, mis vanaisa saatuse määras ja kus ta sündis – Eestit. Läbi muusika räägib meie film poistele nende vanaisa loo ja jõuab koos nendega järeldusele, et inimesed, ajad ja selle maaailma kaugemadki paigad on omavahel seotud ja vastastikku vajalikud.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Meie Eesti Maja

2008 | Dokumentaalfilmid, Probleemfilm | Režissöör: Andrus Mets

Noored mehed unistavad Iirimaal Eesti Majast ja üritavad oma ettevõtmisse kaasata kohalikke eestlasi.

Eestlastele, kes pidid kommunismi eest minema eksiili ja hoidma välismaal oma rahvuslikku identiteeti, on Eesti Maja alati olnud hea kogunemiskoht ja rahvustunde säilitamise allikas. Kas see on nii ka tänapäeval, mil eestlased on kapitalismi eest "eksiilis"? Noored ettevõtlikud eesti mehed Andrus Mets ja Sven Puks pole Iirimaal unustanud oma kodumaad, keelt ja kultuuri. Nad on seal elavate loomupäraselt kinniste eestlaste kokkuviijad ja tagant utsitajad. Neil on ühine eesmärk – luua Iirimaale Eesti Maja.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Mehed unustatud armeest

2006 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Kalle Käesel

Indrek Treufeldti ja Kalle Käeseli tõsielufilm eestlastest, kes valvasid Nürnbergi kohtuprotsessi ajal natsikurjategijaid

Lugu ühest eestlaste väeosast, mis tegutses kuni 1960ndate alguseni. Vahikompanii number 4221 valvas Nürnbergi kuulsate kohtuprotsesside ajal kõrgest seisusest sõjakurjategijaid. Eestlased, kes võitlesid relva-SSis bolševismi vastu ja istusid hiljem ameeriklaste käes sõjavangis, valvasid Nürnbergis tegelikult oma juhte. Keegi ei oska tänini päris ammendavalt selgitada, kuidas pääsesid eestlased Nürnbergi kohtumõistmisele nii lähedale. Avanevad selle kummalise olukorra ajaloolised tagamaad, mälestusi jagavad elusoleva vahikompanii sõdurid.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Väliseesti

Välis-Eesti

2001 | Tudengifilmid, Dokumentaalfilm | Režissöör: Raimo Jõerand

Müstilis-kriminaalse koega dokumentaalfilm mehest, kes uurib Kanada väliseestlaste seas 24 aastat tagasi uppunud fotograafi lugu.

Müstilis-kriminaalse koega dokumentaalfilm mehest, kes uurib Kanada väliseestlaste seas 24 aastat tagasi uppunud fotograafi lugu. Lahtihargnev kummaline ettemääratuse vôrgustik pöördub julmalt uurija vastu. Film on kokku pandud temast maha jäänud materjalist.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Kristo - eesti poiss, keda raviti Kanadas

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: Kristo, eesti poiss keda raviti Kanadas

2000 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Kristo külas Toronto Eesti Baptisti Kogudusel.

Haige jalaga Kristo külas Toronto Eesti Baptisti Kogudusel. Noormees koos emaga väljub autobussist. Nad kõnnivad läbi vaikse aedlinna baptistide koguduse hooneni. Koguduse hoone välisvaated. Kohalikud väliseestlastest vanaprouad vestlevad Kristo ja ta emaga. Kristo kohtub ka eaka sugulasega, keda taaskohtumine siiralt rõõmustab. Kodueestlastele soovitakse jumala õnnistust. Lõpuks sisenevad kõik Toronto Eesti Baptisti Koguduse hoonesse. Kristot opereeriti Kanadas 1991.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Maire Männik, 54 rue du Montparnasse

2000 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku põhilooming sündis Pariisis.

Eestis skulptuuriõpingutega alustanud, kuid sõjakeerises võõrsile elama asunud eesti skulptor Maire Männiku (1922 - 2003) põhilooming sündis Pariisis. Rein Raamat ongi jäädvustanud teda Pariisi ateljeedes töötamas ja oma mõtteid filmiloojatega jagamas. Kommenteerivad Harri Liivrand, Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar ja prantsuse kunstiajaloolane Emmanuelle Corcellet-Prévost. Film on ühtlasi hüvastijätt 2003. aastal lahkunud Maire Männikuga.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Möödunud sajandi Eestist

2000 | Dokumentaalfilmid | Režissöör: Andres Sööt

Andres Söödi autorifilm jäädvustab aastad 1996 ja 1997, olles omamoodi järg varasematele aastakroonikatele "Draakoni aasta" ja "Hobuse aasta".

Kaks aastat filmimehe Andres Söödi pilgu ja kaamera läbi: 1996 ja 1997. Kahe aasta kroonikat võib võtta kui järge autori varasematele filmidele „Draakoni aasta“ ja „Hobuse aasta“. Kõiki kolm filmi on aastaportreed, mille on modelleerinud Sööt ise. Ei ole süsteemset ja ammendavat lähenemist vaadeldavale ajajärgule, kinni on peetud vaid sündmuste kronoloogilisest järjekorrast. Sööt filmib ja kommenteerib aega ühtaegu neutraalselt ja samas isiklikust vaatenurgast.
- Voogedastus
- Voogedastus
Peida sünopsis Ava sünopsis
Armastuse poeem

1998 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Airi Kasera

Kunagine imelaps, maailmamainega viiulikunstnik Evi Liivak abikaasa ja sõprade pilgu läbi.

Eluloofilm kunagisest imelapsest, hilisemast maailmamainega viiulivirtuoosist Evi Liivakust (1924 – 1996) tutvustab andeka muusiku elu alates lapsepõlveaastatest Viljandis kuni elu viimaste hetkedeni New Yorgis. Filmi läbivat liini kannab lesestunud vanahärra Richard Anschuetz, Liivaku elukaaslane ja muusikapartner sõjajärgseist aastaist peale. Vanahärra imetluses, vaikmõtisklustes, möödunu eluolu ja vastastikuste suhete kirjeldustes on üllast väärikust, milles avaneb kahe inimese kiindumus teineteisesse ja oma kunsti.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, I jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (esimene pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste organisatsioonid, poliitiline võitlus Eesti riigi olemasolu toetamise ja okupeerimise ebaseaduslikuks kuulutamise eest.

Austraalia Eesti Seltside Liidu (AESL) asutajaliige Ilmar Mägraken juhatab koosolekut peale XVI Eesti päevade lõppemist Melbourne'is ja tänab korralduskomitee üldjuhti Bruno Metsarit. Oma kodus Sydneys meenutab Arnold Perendi keskorganisatsiooni AESL-i asutamist jaanuaris 1952. Kuna eestlased elasid Austraalias laialipillutatult, loodi AESL piirkondlike seltside baasil, kõik kohalikud seltsid said liidu liikmeiks. Kõige olulisemaks kujunes Eesti päevade korraldamine, noorsoo rahvuslik kasvatus, täienduskoolide asutamine ja õpperaamatute muretsemine, välispropaganda. Koos lätlaste ja leedulastega asutati 1953 Balti Komitee. Immigratsiooniministeeriumi juhtmõte oli eestlastest kohe austraallased kujundada, kuid seltside tegevus aitas säilitada rahvuslikkust. Fotod asutamisest ja juhatuse liikmetest. Paul Öpik räägib Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tööst - toetati ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 1. film, II jagu

Alternatiivpealkiri filmiarhiivis: "Austraalia eestlased": esimene film (teine pool)

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Austraalia väliseestlaste ja Balti Nõukogu Austraalias selgitustöö Austraalia parlamendis poliitilisest olukorrast Balti riikides, mis päädis Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse ametliku tunnustamisega Austraalia valitsuse poolt augustis 1991.

Balti Nõukogu Austraalias selgitustööst Austraalia parlamendiliikmete hulgas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguses räägivad Arvi Vainomäe ja Maila Taimre Melbourne'ist. Tänu sellele teadsid valitsusliikmed sündmuste tagamaid 1991. aasta jaanuaris, mil toimusid ärevad sündmused Baltikumis. Kui märtsis toimus referendum Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamiseks, siis Austraalia senat võttis vastu resolutsiooni, nõudes Nõukogude Liidult Balti riikide õigust iseseisvusele tunnustamist. Augustis nõuti Austraalia valitsuselt Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamist, valitsus tegi seda 27. augustil 1991. Novembris korraldati Canberras Balti päev, kus osalesid ministrid, sh peaminister Robert Hawke, parteide juhid. Tiiu Kroll tänas kõiki toetuse eest, valitsusliikmete sõnavõtte läbis mõte, et eestlased pole olnud mitte ainult head ...
Peida sünopsis Ava sünopsis

«
Eelmine
1
2
3
4
5
6
7
8
...
Järgmine
»