Otsingutulemused

Kassilaane algkool on tegutsenud juba alates 19. sajandi keskpaigast. Kunagisest õpilasterohkest koolist on 1980ndate alguseks alles jäänud üks õpetaja ja kolm õpilast. Filmitegijad jälgivad väikese maakooli eluolu: õppimine koolipingis, mängud, lõunasöök, kehalise kasvatuse tund. Kooli hing ja kõikide ainete õpetaja Leili Jõks teeb oma tööd armastuse ja pühendumusega, oleks vaid õpilasi rohkem.

Suislepa inimesed. Inimlik, soe ja poeetiline film sugupõlvest, kes ei tunnista töös aastaid, vanadust ega väsimust, kellel on õnnestunud tabada igapäevases imet, süveneda inimestesse, sulada loodusse, näha maailma nagu ta on - ja armastada teda. Stsenarist-režissöör Peep Puks, operaator Harri Rehe.

Ajavoolus kaob paratamatult palju väärtuslikku. Veljo Tormis ja Ellerheina kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel on üks neist, kes hoolitsevad rahvalaulude säilitamise eest, selle eest, et me saaksime osa kaugetel aegadel elanud inimeste rõõmudest ja muredest. Mõtiskletakse meie ja rahvalaulude suhetest, nende kandumisest tänapäeva - kus ja millest sündisid ning kuidas Tõnu Kaljuste ja Ellerheina kammerkoori käes said oma lõpliku kuju "Ingerimaa õhtud".

Kui Anu Soldam linnast läbi tuisu oma asutuse saunsuvilasse jõuab, et seda ülemuste ja väliskülaliste jaoks kütta ja kraamida, ei aima ta, et paaripäevase talvepuhkuse asemel ootab teda ees tema elu umbsõlm. Siinmail, Taose talus on ta kunagi olnud õnnelik oma mehe Tõnise ja väikese tütrega. Nüüd viivad Taose vanaperenaise Aita surm ja matused ta uuesti kokku lahutatud mehega ja tolle sugulastega. Alles nüüd saab ta selguse, miks tema abielu purunes. Kuidas jääda iseendale kindlaks ja püstipäiseks nii mineviku suhtes kui oleviku askeldustes, kus ülemeelikud saunalised tema hingeseisundist midagi teada ei taha?

Ülevaade Viljandi rajooni põllumajanduskoondise esimestest tegevusaastatest, koondise eripärast ja perspektiividest, tänapäeva külaelus ilmnevatest tendentsidest ja arenguprotsessidest. Erinevate ettevõtete ja inimeste tegevus, eluolu ja probleemid.

Eesti dokumentalistika tippude hulka kuuluv Mark Soosaare dokumentaal-essee Eduard Wiiraltist - saatanluse selgeltnägijast ja valgusingellikust kunstnikust, nagu temast kirjutas 1937. aastal ajakirjas Le Courrier Graphique kriitik Pierre Mornand. Filmis kohtuvad kaks erinevat maailma – looduslähedane lihtsus ja suurlinlik ekstravagants, rännatakse kunstniku jälgedes ning süüvitakse tema loomingu salapärasse. "Maised ihad" on täispikk portreefilm Eduard Wiiraltist läbi tema naismodellide silmade. Kaamera rändab mööda Eestit, Lapimaad, Pariisi ja Marokot. Mitte kõiki modelle ei õnnestu kohata, kunstnikku saatnud mõtteid ja vaimsust aga küll.

Kriminaaljälituse töötajate pingelisest tööst, mille tulemusel lahendatakse 1973.aastal toimunud raske kuritegu. Uurimiskäiku ning kriminaaljälituse töötajate tegevust kommenteerib kaadritagune tekst ning siseministeeriumi kriminaaljälituse osakonna ülema asetäitja Vladimir Selivanov.

Paljude rahvaste folklooris on legend, kus räägitakse, et hülged pole loomad, vaid inimesed. See olevat vaarao sõjavägi, kes uppus Punases meres ja on sealt laia ilma rännanud. Läänemerel on hülgeid kütitud aegade härmarusest saati. Filmis on Kihnu meeste hülgejaht Riia lahe jääväljadel, mis on muutunud üsna harukordseks. Sajandite jooksul üha täiustatud jahipidamisviiside ees on hülged peaaegu kaitsetud, kasvab merereostus. Hüljeste kaitsmisest ei piisa vaid ühe riigi jõupingutustest, on vaja rahvusvahelist koostööd. Autor Mark Soosaar.

Reet armastab oma kaugsõidutüürimehest abikaasat Reinu, aga pikad lahusolekud on ta ära piinanud. Talle näib, et mees hoolib oma tööst rohkem kui temast. Rein armastab tõesti oma tööd, aga naist sama kirglikult. Ta ei mõista, kuidas üksiolek saab Reedale üle jõu käia, kui ometigi naised alati on oodanud mehi kaugelt merelt. Nende perekonnasõber Mart armastab Reeta ega suuda näha teda kannatamas. Mardi võimuses on pakkuda Reedale turvalist elu ja siseheitlustest vaevatud naine teebki valiku, kuid õnn tundub libisevat veelgi kaugemale.

Iga eestlane teab laule „Õrn ööbik“, „Mats alati on tubli mees“, „Mu meelen kuldne kodukotus“. Aga kelle poolt need rahvalikud laulud kirja pandi? Lembit Lauri vestleb Olga Wulffiga ja Boris Lehtlaane esituses kõlavad omaaegsed populaarsed viisid vabaõhukontserdil.