Otsingutulemused

Andekus, töökus ja tahtmine võivad viia maailma-areenile. Isegi kui kasvad Euroopa mõistes perifeerses Vändras ja unistad saada elukutseliseks jalgratturiks. Profiks, kes vallutab kuulsaid mäetippe Alpides, Püreneedes, Dolomiitides ja kelle nime kuuleb nädalast nädalasse Eurospordi kanalilt, kui käsil on Tour de France, Giro d´Italia või Vuelta. Üks erandlik edulugu on mõistetav, aga kui neid on kaks ja veel samal ajal… Treener Erich Perneri käe alt sirgusid suurmeistriteks Tanel Kangert ja Rein Taaramäe. Üks lõi profimaailma ukse lahti pauguga, teine vargsi, vigastustega maadeldes. Aga mõlemad jõudsid sihile. Mis teed pidi, millise hinnaga? Filmis kohtuvad ratturite argipäev ja tipptiimide varjatud telgitagused.

Ilu nõuab ohvreid. Sellel raskel teel aitab inimesi ilukirurg Fatcula ning tema abilised rasvatihased. Spordiklubi kõrvale kerkinud müstiline ilukliinik ähvardab laostada klubi omaniku. Mis selles kliinikus tegelikult toimub? Lahendus paistab laiduvat ühes pudelis Fat Burneris.

Lootustandev iluuisutaja Alicia treenib igapäevaselt professionaalsel tasemel, kuid 15-aastasele tüdrukule kohaselt on tema tulevikuplaanid veel lahtised.

Pime inimene ei ela pimeduses. Kui inimene on sündinud nägijana ja nägemise elu jooksul kaotanud, elavad tema vaimusilmas lood, pildid ja mälestused kunagi nähtust. 34-aastane Hedy kaotas nägemise noore täiskasvanuna. 2012–2013 osales ta tantsuprojektis Fragile, millest võtsid professionaalsete tantsijate kõrval osa ka nägemispuudega inimesed. Vahur Laiapea jälgib Hedy, Jaani, Kärdi ja lavastaja Ajjari koostöös valminud tantsulavastuse „Plexus” sündi alates esimestest proovidest kuni etendusteni Lissabonis, Oslos ja Tallinnas.

Treener Andres Sõber figureerib korvpalliareenil juba eelmise sajandi seitsmekümnendate lõpust. Tema mahlased väljaütlemised, emotsionaalne suhtlemisstiil ja selge nägemus platsil (ja ka selle kõrval) toimuvast on teinud temast ühe koloriitseima kuju Eesti spordis. Ükskõik, mida temast ka arvatakse: alates mölalõuast kuni Eesti korvpalli päästjani, külmaks ei jäta ta kindlasti kedagi.

Tahtejõulised ja vitaalsed veteranujujad ei soovi vanadust veeta kiiktoolis "tiksudes" ning seebikaid vaadates. Nad rokivad mööda maailma ringi ja võidavad medaleid, näevad nooruslikud välja ning nende hoiakud on elujaatavad. Üksteisele ollakse toeks mitte ainult treeningutel, vaid ka igapäevaelus. Kuigi enda sõnutsi jäädakse kogu eluks sportlasteks, ei spordita vaid medalite pärast. Sport on eelkõige elukvaliteedi kasvatamise ja elu pikendamise vahend.

Eesti rahvuskangelase ja spordiajaloo suurkuju Kristjan Palusalu (Trossmann, 1908 - 1987) eluloofilm. Palusalu elukäik on lugu maapoisist, kes teeb endast Euroopa kangeima maadleja ja võidab 1936. aastal Berliini olümpiamängudel kaks kuldmedalit. Lähedaste, sõprade ja kolleegide meenutused, arhiivikaadrid, raadioreportaažid ning lavastatud episoodid taasloovad Maailma-Kristjani elu- ja sporditee.

Aadu Krevald peab lugu maast ja loodusest. Noore mehena mängis ta mängufilmis "Hamlet" Fortinbrasi, tegutses edukalt sportlase ja teadlasena. Nüüd pensionärina on ta aastate jooksul tehtud arvutuste ja videokaadrite toel välja arvutanud optimaalsema ja parima treeningumeetodi meeste kettaheites. Ta tõestab teaduslikult näidete varal, kuidas Gerd Kanter oma saavutusi parandaks. Ees ootavad Pekingi olümpiamängud ja Krevald soovib aidata sportlast parema tulemuseni. Kanteri treener Vésteinn Hafsteinsson ei ole Krevaldi teooriatega nõus. Kanter võidab siiski olümpiakulla ja tema võidurõõmu jagab ka teleülekannet vaatav Aadu.

Andrus Veerpalu võidab 2006. aasta Torino Olümpiamängudel jälle 15 km klassikasõidus kuldmedali. Mis on selle edu taga? 2005. aasta võitudest ja kaotustest õpitakse ainsaks stardiks Torinos. Risk on suur. Soov elu kõrghetke korrata veelgi suurem. Treener Mati Alaver on loonud suusatamist sügavuti tundva meeskonna, kes seisab Eesti meessuusatajate selja taga. Ühe olümpiakulla taga on paljude meeste järjekindel töö. Torino olümpiamängudelt tuuaks Eestisse kolm kuldmedalit murdmaasuusatamises. Suusatajatest saavad Eesti rahvuskangelased.

Sumomaadlejad, keda Jaapanis hellitavalt ka “raudlilledeks” kutsutakse, seostatakse iidse legendiga tõusvast päikesest, millest sai alguse ka Jaapani rahvuslipu sümboolika. Eesti sumomaadlejate võistkond on maailma üks tugevamaid. Kuigi kõik sumomaadlusega seonduv on Jaapani kultuuris olnud naiste jaoks alati tabu, on tänases amatöörsumos koht ka naiste jaoks, ka Eesti sumokoondises.