Otsingutulemused

Rohkem kui 70 000 eestlast elab või töötab Soomes, samal ajal kui nende pere - vanemad, lapsed ja kodu on Eestis. Dokumentaalfilm räägib võõrsil elades uute oludega kohanemisest, oma juurte hoidmisest ja kaotamisest, igatsusest ja õnne otsimisest. Humoorikalt ja natuke nukralt jälgitakse erinevaid peresid Lapimaa lumistel väljadel, Vantaa korterites, ostukeskuse treppidel, ehitusplatsil, hotelli fuajees, ja lapselapsi kaugelt koju ootava Eestimaa vanaema elutoas.

Film räägib tugevast, kõigega hakkama saavast eesti naisest, kes on oma elus kogenud nii traditsioonilist pereelu kui ka väga palju muud. Saades kahekümendates eluaastates rahvusvaheliselt edukaks, kuid jäädes seal juures ometigi laiemale kodupublikule skandaalseks “ilgeks naisetrahvaks”, on tegelikult alati tegemist olnud kahe lapse emaga, abielunaisega Inglismaal, Goldsmithi ülikooli õppejõu, EKA professori, LGBT kogukonna liikme ja ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate inimeste eest võitlejaga, kes selle kõige juures tegeleb ka kunstnikukarjääriga.

Filmi tegevus toimub Minskis, Valgevene pealinnas augustis 2020. aastal, mil algas vägivaldne vastasseis tsiviilelanikkonna ja politsei vahel. Pavel ja Julia - noor paar, kes on pangalaenuga soetanud ühetoalise korteri magalarajoonis. Nad on hiljuti abiellunud ja unistavad lapse saamisest. Pavel ja Julia fantaseerivad tulevikust, ning meenutavad lõbusalt, kuidas nad kohtusid. Noored lähevad öösel poest sigarette ostma ja satuvad rahumeelsete elanike protestimarsile. Protestil osaleb ka Paveli endine abikaasa — Tanja, keda Pavel ei saanud telefoni teel kätte, seetõttu on ta mures. Julia armukadetseb. Filmi teekonnal on tegelased vastamisi politsei ja julgeolekuorganitega, ning saavad omal nahal tunda võimu jõhkrust ja ülekohut. Film on ...

Kes ütles, et vanale koerale uusi trikke ei õpeta? Lugu Eesti vanimast Youtuberist, influencerist ja staarkokast, Onu Arvost. Lugu toidust ja elunäljast.

Raulil ei ole siiani mobiiltelefoni, ta ei juhi autot ja ta keeldub igasugusest kiirustamisest. Ometi jõuab tunnustatud arhitekt Raul Vaiksoo alati minuti pealt nii tellijatega kohtuma, loenguid andma kui ka pöörastele väljasõitudele koos sõpradega. Raul usub, et jumaliku puudutuse osaliseks saab vaid tööd tehes ja kui inspiratsioon peale tuleb, töötab ta mitu ööpäeva järjest. Tema projekteeritud ehitisi leiab üle Eesti ja teda on tööde eest pärjatud nii Kultuurkapitali aastapreemia kui Eesti Vabariigi teenetemärgiga. Piip ühes, lemmikõlu teises käes, ei seisa karismaatiline mees aga alati taevasel pjedestaalil, vaid kõnnib sageli sõgeduse ja geniaalsuse piiril. Ta on kirglik ja pühendunud, samal ajal ...

Lapsepõlvesõbrad Pääsu, Atko ja Virge proovivad meelde tuletada, millal nad viimati kõik koos olid. Selgub, et igaüks neist mäletab erinevalt. Püüd meenutada viib nad visuaalselt sürreaalsele rännakule mälestuste radadel. Ent mitte kõik neist ei jää seejuures ausaks.

Suveöine pulmapidu kisub ootamatult pruutpaari Astridi ja Tõnise järsuks lahku kasvamiseks. Side, mis veel hiljuti tundus nii tugev, et lubada “jah, igavesti” ja otsus, mis äsja oli nii selge, langeb kahtluse alla ööl, mil oodatud kooselu pidi algama. Pulmadele eelnenud unistused ja mõtted sellest, mida abielu kummagi jaoks tähendab, ei ole enam see ankur, mis Astridit ja Tõnist antud lubaduse küljes hoiaks. Olles end teineteise külge sidunud, muutub ühe osapoole kõhklus ka teise kõhkluseks, teise raskus tõmbab ka esimese alla. Teadmata veel, kuidas olla koos, jäädes lihtsalt endaks, annab teed hirmule, et pühendumine teisele tähendab endast ilma jäämist. Abiellumise eel ...

Elu hammasrataste vahele jäänud noor automehaanik Kiik saab ühel päeval teada, et tema tüdruksõbra süda on uue noormehe poolt võidetud. Hingevalust vabanemiseks otsustab Kiik koos filmitegijast parima sõbraga sõita riigi teise otsa, et maha raiuda igavese armastuse puu. Teekond müstilise puuni kujuneb aga okkaliseks, endassevaatavaks ja kriminaalseks.

Maalikunstnik Olev Subbi (1930-2013) oli 20. sajandi teise poole olulisemaid maalikunstnikke. Tema kunst püüdles pidevalt harmoonia ja ilu poole, taaselustades kaotatud mälestusi. Dokumentaalfilm taaslavastab tema maalide keskkonnad, intervjueerib kunstnikke ja Subbi kaasteelisi ning kasutab arhiivikaadreid, luues mitmekihilise vaate ühele kunstnikuelule ja tema loomingule.

Filmi peategelaseks on kirjanik Mehis Heinsaar, looja, kel meeldib rännata oma sisemises psühhogeograafias. Kirjanikku ümbritseb ebatavaline ja tähendusrikas loodus, ta oskab veel kõnelda loomade ja lindude keelt ning näha silmale nähtamatut. Kirjanik püüdleb läbi metsiku tihniku avarate luhtade poole, selliseid mitmepäevaseid matkasid nimetab ta ise vaese mehe palverännakuteks. Rändaja teel leiab aset seitse kohtumist, mis avavad vaatajale Mehis Heinsaare maagilist siseilma.