Filmi nimi:	Märksõnad:
Filmi liik:	Kohad ja objektid:
Žanr:	Sündmused:
Tootmisaasta:	Asutused filmis:
Tootjad:	Isikud filmis:
Näitlejad:	Piirdaatumid:
Filmitegijad:		Sulge detailotsing

Otsingutulemused

Üldotsing (28)

Mees meistrite linnast

Ants Viidalepp

2006 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Peeter Brambat

Peeter Brambati dokumentaalportree eakast maalikunstnikust, emeriitprofessor Ants Viidalepast.

Filmimise ajal 85-aastane akadeemilise koolitusega kunstnik Ants Viidalepp (1921 - 2012) on nooremale kultuuripublikule tuntud eelkõige oma meenutusraamatute kaudu. Näitusel “Viiskümmend Viidaleppa” Viinistu Kunstimuuseumis 2006. aasta kevadel on väljas tema rahvalikult grotesksed, väikeseformaadilised õlimaalid – siin arenevad koomiksitaoliselt naljalood, kus tegelastel seljas läinud sajandi algusaegade pidurõivad, nägudel lihtsameelsed naeratused ja igal pildil oma veider väike olmeline faabula nagu härra Viidalepa lõpmatutel meenutuslugudelgi, mida ta oma piltide juures pajatab.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Masingu maastikud: Inimesepoeg valgel laeval

Filmitriloogia "Uku Masingu maastikud" II film

2004 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Vallo Kepp

Teine film Vallo Kepi isikuloolisest filmitriloogiast „Uku Masingu maastikud“ keskendub luuletaja, teoloogi ja õpetaja Uku Masingu Tartu-aastatele.

Inimesed, kelle tutvus Uku Masinguga sai alguse 1950ndatel ja kogus jõudu, olgu siis Tallinnas Usuteaduse Instituudis või Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis ja Masingu Vilde (nüüd Hurda) tänava korteris, aitavad luuletajast, teoloogist ja õpetlasest panna kokku isiklikuma pildi. Meenutavad ja mõtisklevad Jaan Kaplinski, Vello Salo, Kalle Kasemaa, Hando Runnel, Andres Ehin, Ave Alavainu, Viivi Luik, Jaan Kiivit, Toomas Paul, Jaan Tooming jt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Teisel pool vett

2003 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Liia Sakkos

Dokumentaalfilm Eesti ühest kaalukaimast rockilegendist Urmas Alenderist, eredalt vastuolulisest isiksusest, omapärasest ja äärmuslikust kunstnikust.

Urmas Alenderit (22. november 1953 – 28. september 1994) võib pidada meie rockmuusika piirikiviks, ajamärgiks ja kultuurisümboliks. Ta sai tuntuks rockansambli Ruja omapärase solisti ja heliloojana. Sõna saavad Urmas Alenderi sõbrad, kolleegid ja pereliikmed, teiste hulgas Rein Rannap, Jaanus Nõgisto, Peeter Volkonski, Ott Arder, Valdo Randpere, Yoko Alender jt, avalikkuse ette jõuavad esmakordselt mitmed unikaalsed kaadrid. Film jutustab Urmas Alenderi loo algusest lõpuni.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Valdemar Väli

2003 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Rein Raamat

Pallase haridusega eesti vanima tegevkunstniku Valdemar Väli enda tellimusel valminud kataloogfilm avab maalikunstniku loomingu ja isiksuse enam kui viiekümne aasta panoraamse ülevaatena.

Maalikunstnik Valdemar Väli (1909 – 2007) elulooülevaade ja üksikasjalik tutvustus tema rikkalikust portreeloomingust, millega ta on ennast jäädvustanud eesti kunsti ajalukku. Samuti antakse ülevaade maastikest, linnavaadetest ja kompositsioonidest kogu loomingu ulatuses. Valdemar Väli loomingut analüüsivad kunstiteadlased Mai Levin ja Leo Gens.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Orgulas - pilguheit möödunule...

2001 | Dokumentaalfilmid, Portreefilm | Režissöör: Õie Orav

Eesti ühe vanima tegevnäitleja Jaanus Orgulase pilguheit möödunule.

Jaanus Orgulas meenutab oma muhedal moel üle 50 aasta kestnud lavateed Eesti Draamateatris ja Riiklikus Filharmoonias, jutustab kolleegidest, perekonnast ja hobidest. Filmis on kasutatud rohkelt arhiivimaterjali, katkendeid filmidest ja telesaadetest.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Austraalia eestlased 7. film

1995-1996 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör: Lembit Blauhut

Tasmaania ja Sydney kõrgharidusega eestlaste elu tutvustav film.

Hobarti turul uurib kaupa Kalev Kruup. Oma kodus jutustab ta kunagistest arstiteaduse õpingutest Tartus ja Freiburgis. Austraalias Saksamaal välja antud diplomit ei tunnistatud, tuli hakata sanitariks. Kalev Kruup hakkas käima psühholoogia loengutel ning sai psühholoogi diplomi. Ülikool pakkus lektori ametikohta, seda tööd on tehtud 26 aastat. Kalev Kruup räägib üksikasjaliselt pensionisüsteemist, mis Austraalias pensionäride sissetulekuid küllaltki hästi võrdsustab. Farmatseut Boris Lees peab Sydneys apteeki, mille ostis 1968. aastal. Tema lahkus Eestist lapsena ja peale Taanis elamist jõudis kahekümnesena Uus-Meremaale. Tuttava soovitusel oli päeval apteekri õpilane ja õhtuti õppis farmaatsiat. Nelja aasta pärast lõpetas Wellingtoni ülikooli kursused ja sai apteegi juhatajaks. ...
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Joosep ja Alide Nõuga vanadest aegadest 1989

Enn Nõu videokassett nr 19

1989 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Intervjuu Enn Nõu isa Joosep Nõuga ja ema Alidega vanadest aegadest Tuna suvekodus augustis 1989.

Intervjuu Enn Nõu isa Joosep Nõuga ja ema Alidega vanadest aegadest Tuna suvekodus augustis 1989. Eestist Rootsi toodud 1933.-1934. aasta märkmikku lugedes meenutab Joosep Nõu abieluaastaid, poeg Ennu sündi. Vana fotoalbumit sirvides tuletab meelde oma lapsepõlve, kooliaega ja õpinguid Tartus, põllumajanduspraktikat Raadi katsejaamas, maaparanduse välipraktikat Tooma Sookatsejaamas, professor Leo Rinnet. Alide Nõu räägib oma esivanematest, kunagisest kodukohast Topul. Isa ja ema meenutavad esimese lapse sündi ja elu Tallinnas ja Kuremaal.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva film

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 1/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas.

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Albumis on fotod klassikaaslastest 1948. aastal ja väljasõidust Ekolni järvele 1951. 1953. aasta mais tehtud fotodel on õnnelikud abituriendid, kellest saavad peagi üliõpilased. Edasi videofilmid 1964. aastast, mil abikaasa Helga Nõu jalutab kahe väikese lapsega Uppsalas ja Olev Nõu lõpetab gümnaasiumi. 1973. aastal möödub Ennul kooli lõpetamisest 20 aastat, endiste koolikaaslastega kunagises klassiruumis ja peolauas. 1978. aastal täitub lõpetamisest 25 aastat - sel puhul toimub kokkutulek linnast väljas, paljud on tulnud abikaasadega, tehakse ühispilt.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Enn Nõu gümnaasiumi lõpetamisest 35 aastat

Enn Nõu videokassett nr 14, pala 2/12

1988 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

1988. aasta mais meenutab Enn Nõu oma õpinguid seoses 35 aasta möödumisega gümnaasiumi lõpetamisest Uppsalas. Peo ettevalmistuskoosolek, materjal kooliajast.

Enn Nõu õppis Uppsala Högre Allmänna Läroverketis aastatel 1946-1953. Gümnaasiumi lõpetamise 35. aastapäeva piduliku tähistamise ettevalmistamiseks on Bo Ekströmi juurde kogunenud endisi klassikaaslasi. Kohvilauas peetakse nõu. Järgnevalt näeme Enn Nõu korralikult dokumenteeritud materjali tema kooliajast. Klades fotod, dokumendid ja väljalõiked ajalehtedest koos Nõu kommentaaride ning päevikulaadsete sissekannetega. Materjal aastatest 1951-1953. Enn Nõu joonistused ja visandid gümnaasiumi ajast.
Peida sünopsis Ava sünopsis
Intervjuu Mihkel Martsooga Askvägenil 23.11.1985, 1/2

Enn Nõu videokassett nr 100, pala 3/3

1985 | Harrastusfilmid, Filmikroonika | Režissöör:

Enn Nõu intervjuu major Mihkel Martsooga Uppsalas novembris 1985. Juttu Vabadussõjast, Eesti Vabariigist, Teisest maailmasõjast, NKVD-st, metsavendadest ja Siberi vangilaagritest.

Enn Nõu intervjueerib Mihkel Martsood oma kodus Uppsalas novembris 1985. Eakas mees meenutab oma õpinguid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis, õpetajaid ja kaaslasi ning tegevust Eesti iseseisvusmanifesti ilmumise päevil. Vabadussõja algus viib 16-aastase noormehe koos kaasõpilastega sõtta. Tulnud tagasi Pärnusse, astub ta kaitsepataljoni ja siis sõjakooli, mis asutati 22. aprillil 1919. Martsoo meenutab sõjakooli ohvitsere ja lõpetamist 3. augustil 1919. Lipnik Martsoo saadeti rindele. Meenutused kõrgematest ohvitseridest, lahingutegevusest. Rahuajal teenis Autotankide rügemendis õppekompanii ülemana. 1940. aastal võtsid nõukogude sõjaväelased sõjatehnika üle, Martsoo oli Punaarmees pataljoni ülem. Sattus saksa vangilaagrisse, kuid vabastati. Oli Pärnu Omakaitse valveteenistuses. 1943. aastal formeeriti piirikaitse rügement, 1944. oli ...
Peida sünopsis Ava sünopsis